
Paarid Austria
Last updated on: 11.05.2022
Selle lehekülje ingliskeelset ja riigikeelset versiooni haldab vastav kontaktpunkt. Tõlkeid teistesse keeltesse tehakse ja ajakohastatakse järk-järgult. Seetõttu ei pruugi võimalikud hiljutised uuendused olla selles keeleversioonis kättesaadavad. Värskeima versiooni saamiseks vaadake ingliskeelset või riigikeelset versiooni.
1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?
Juhul kui abikaasad kohaldatavat seadusandlust ise ei määratle, kohaldatakse üksikisikute suhtes abielust tulenevat õiguslikku toimet abielu sõlmimise ajal (§ 19 Internationales Privatrechts-Gesetz, IPRG). See vastab ühisele või ühise puudumisel kõige viimasele ühisele isiklikule statuudile (= kodakondsus), tingimusel, et üks abikaasadest on selle säilitanud (§ 18 para 1 Z 1 IPRG). Muul juhul kohaldatakse selle riigi seadusandlust, kus asub mõlema abikaasa tavapärane elukoht, või sellise elukoha puudumisel selle riigi seadusandlust, kus asus mõlema kõige viimane ühine elukoht, tingimusel, et üks abikaasadest on selle säilitanud (§ 18 para 1 Z 2 IPRG).1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?
Abikaasadel on võimalik vabalt valida, millist seadust nende vara suhtes kohaldatakse. Kuni see ei ole vastuolus Austria avaliku korraga (§ 6 IPRG), ei piirata abikaasasid selle valiku tegemisel – valitud seadus ei pea tõendama seost abieluga. Kohaldatava seaduse valikust tuleb eraldi teatada (§ 19 IPRG).2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?
Seaduslik abieluvararežiim on vara jagamise režiim. Igale abikaasale jääb alles see, mis talle abielu sõlmimisel kuulus ning temast saab nende kaupade ainuomanik, mille ta abielu vältel omandas (§ 1237 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch, ABGB). Seoses kaupade käsutamisega ei kohaldata abikaasade suhtes mingeid piiranguid ning nad ei pea teineteise laenude tagasimaksmist tagama.2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?
Sellised õiguslikud eeldused puuduvad.2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?
Puuduvad sätted, millega kohustatakse koostama nimekirja varadest.2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?
Põhimõtteliselt võivad mõlemad abikaasad endale kuuluvat vara abielu jooksul vabalt võõrandada. Nad võivad piirata oma õigust teatud kaupasid käsutada, leppides kokku võõrandamise keelus ja/või hüpoteegis teise abikaasa kasuks (§ 364c ABGB). Selle keelu märkimine kinnisturaamatus on ühtlasi kohaldatav kolmandate poolte vastu, nii et edaspidi võib asjaomast kinnisvara käsutada üksnes teise abikaasa nõusolekul.Kui abikaasad omandavad ühiselt „ühisvalduse“ WEG tähenduses (Wohnungseigentumsgesetz), võivad nad selle ühisvalduse ja selle kasutamise samuti ainult ühiselt võõrandada (§ 13 para 4 WEG). Samuti võib ühisvalduse osakuid jaotada, hüpoteegiga koormata või müüa ainult ühiselt. Kui üks abikaasa soovib osalusmäära tõendava osaku võõrandada, peab tal olema teise abikaasa nõusolek. (§ 13 para 3 WEG) Juhul kui eluaseme eesmärk on rahuldada vähemalt ühe abikaasa tungiv eluasemevajadus, ei tohi teine abikaasa abielu jooksul taotleda ühisvalduse ühisvara peatamist, vastavalt §-le 830 ABGB (§ 13 para 6 WEG).
Juhul kui vaid ühel abikaasal on õigus võõrandada teise abikaasa tungivat eluasemevajadust rahuldav elamispind, ei tohi esimene üldjuhul teise abikaasa kahjuks eluaset võõrandada (§ 97 ABGB).
2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?
Abikaasa, kes juhib majapidamist ega oma sissetulekut või omab vaid väikest sissetulekut, võib teostada teise abikaasa nimel igapäevaseid õiguslikke tehinguid, mis on suunatud majapidamisele ega ületa teatud taset, mis vastab abikaasade elatustasemele (§ 96 ABGB). Sellisel juhul on lepingu osapool ainult esindatav abikaasa.2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?
Põhimõtteliselt vastutab kumbki abikaasa ainult nende laenude eest, mille ta isiklikult võttis. Selle reegli erand on punktis 2.5 kirjeldatud olukord.3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?
Abikaasadel on võimalik abieluvaralepingu kaudu kokku leppida erineva abieluvararežiimi suhtes kui seda on seadusega kohaldatav vara jagamine. Samas ei loeta kõiki abikaasade vahel sõlmitud vara käsitlevaid lepinguid abieluvaralepinguteks – abieluvaralepingutega on tegu üksnes siis, kui need asendavad suures osas seaduslikku abieluvararežiimi ning nende eesmärk on majanduslike suhete laiahaardeline määratlemine.Alternatiivse abieluvararežiimi vormina määratletakse Austria seadusandluses ühisvaraleping ja pärimisleping. Abikaasad ei pea aga abieluvararežiimi valides nendega piirduma. Ühisvararežiimi puhul tuleb eristada kahte vormi: seaduslikult reguleerimata ühisvara inter vivos ja ühisvara surma korral. Ühisvara inter vivos saab struktureerida kas üldise või piiratud ühisvarana. Esimesel juhul hõlmab ühisvara abikaasade kogu abielueelset ja tulevast vara, teisel juhul kaasatakse ainult teatud lepingus nimetatud kaubad. Abikaasadest saavad ühisvara kaasomanikud, nende (ideaalne) osalus määratletakse lepinguga ning kahtluse korral eeldatakse, et nende osalus on võrdne. Abikaasade vahel on olemas teineteise suhtes kohaldatavad võõrandamise piirangud seoses kaasomanike osalusega, mida ei saa kolmandate poolte vastu kasutada. Kolmandate poolte vastu kohaldatav piirang on olemas üksnes kinnisturaamatus märgitud võõrandamise ja/või koormamise keelu puhul § 364c ABGB kohaselt või kui viidatakse käsutamise piirangule kaasomandi registreerimisel.
Ühisvara inter vivos puhul tagatakse mõlema abikaasa võlad nii ühisvaraga kui ka kummagi abikaasa vastava isikliku varaga, mis ei kuulu ühisomandisse. Kui üks abikaasa võttis kohustuse üksinda või kui kohustused puudutavad mõnel muul juhul isiklikult üsknes teda (näiteks kohustus maksta hooldus- või kahjutasu), siis vastutatakse üldise ühisvararežiimi kohaselt kogu ühisvaraga ning oma isikliku varaga. Vastupidiselt ei pea piiratud ühisvararežiimi puhul teine abikaasa oma osalusega ühises abieluvaras selliste võlgade eest vastutama.
Surma korral ühisvaralepingu kohaselt kohaldatakse vara jagamine ühe abikaasa surma korral ning kumbki võib seni oma kaupasid vabalt käsutada. Kui üks abikaasa sureb, ühendatakse abikaasade vara ühisvaraks, mis jagatakse pärast võlgade mahaarvamist pooleks. Ellujäänud abikaasa saab ühe poole ning teine pool moodustab lahkunu pärandi (§ 1234 ABGB). Pärimislepingu kohaselt nimetab üks abikaasa teise või nad mõlemad nimetavad teineteise vastastikku pärijateks (§ 1249 ABGB). Samas võib sellise lepinguga katta vaid kolmveerandi varast (§ 1253 ABGB).
Lisaks eespool nimetatule on veel ennetavad lepingud, millega kehtestatakse eelnevalt igapäevaselt kasutatava abieluvara, abielu jooksul tehtud säästude ja/või abikaasade ühise eluaseme jagamine abielulahutuse korral. Vara jagamise põhimõtet abielu ajal need lepingud ei mõjuta. Kohtunik võib kehtivat ennetavat lepingut mittearvestada vaid juhul, kui üks abikaasa on ebaõiglaselt ebasoodsas olukorras ning tema suhtes ei oleks mõistlik varade jagamise korda kohaldada (§ 97 para 2 Ehegesetz, EheG).
3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?
Abieluvaralepingud ja ennetavad lepingud, mis puudutavad abielu ajal tehtud säästude ja abikaasade ühise eluaseme jagamist, tuleb notariaalselt kinnitada (§ 97 para 1 EheG). Seetõttu peab nimetatud juhtudel epingu sõlmimise kinnitama notar. Igapäevaselt kasutatava abieluvara jagamist käsitlevad ennetavad lepingud võivad seevastu olla vaid kirjalikul kujul (§ 97 para 1 EheG).3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?
Abieluvaralepinguid ja ennetavaid lepinguid võib sõlmida abielu ajal igal ajal. Enne abielu sõlmitud abieluvaralepinguid kohaldatakse üksnes hilisema abiellumise korral. Vastavalt oma eesmärgile jõustuvad abieluvaralepingud ja ennetavad lepingud kas kohe (ühisvaraleping inter vivos) või abikaasa surma korral (ühisvaraleping surma korral), või lahutamisel (ennetav leping).3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?
Abikaasad võivad olemasolevat lepingut muuta, eeldusel, et ametlikud tingimused on täidetud.4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?
Austrias puudub eraldi abieluvaralepingute või abikaasadevaheliste muude lepingute register ning registreerimiskohustus. Ettevõtjate abikaasad võivad nõuda abieluvaralepingu lisamist ettevõtteregistrisse eesmärgiga kaitsta oma õigusi ettevõtte võlausaldajate vastu (§ 36 Unternehmensgesetzbuch, UGB).5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?
Vastupidise kokkuleppe puudumisel säilitatakse vara jagamise põhimõte kuni lahutuseni (lahutamisel jõustuva ennetava lepingu kohta vaata 3.1). Abikaasad võivad jagada igapäevaselt kasutatava abieluvara ja abielu kestel tehtud säästud kokkuleppel või kohtuotsuse jaoks taotluse esitamisel (§§ 85, 95 EheG).Igapäevaselt kasutatav abieluvara ja abielu ajal tehtud säästud jagatakse (§ 81 Abs 1 EheG). Igapäevaselt kasutatav abieluvara on füüsilised esemed, mille mõlemad abikaasad abielu ajal kooselus kasutasid (§ 81 para 2 EheG). See hõlmab ka abikaasade ühist elukohta ja majapidamist. Ka kasutamisõigused võivad moodustada igapäevaselt kasutatava abieluvara osa (näiteks õigused in rem kinnisvarale) (§ 86 para 1 EheG). „Abielu jooksul tehtud säästud“ on säästud või varad, mille abikaasad abielulise kooselu jooksul kogusid ning mis on tavaliselt realiseerimiseks mõeldud (§ 81 para 3 EheG).
Jagamisele ei kuulu kaubad, mis kuulusid abikaasadele enne abiellumist, mille nad omandasid surma tõttu või mille nad said kingitusena kolmandalt osapoolelt, kaubad, mis on mõeldud vaid ühe abikaasa isiklikuks tarbeks või tema ametialaseks tegevuseks, ning kaubad, mis kuuluvad ettevõttele või on ettevõtte aktsiad, eeldusel, et need ei ole ainult investeerimiseks (§ 82 EheG). Abikaasade ühine elukoht ja majapidamine kuuluvad jagamisele – isegi juhul, kui need kuulusid enne abielu ühele abikaasale või ta sai need päranduseks või kingitusena – kui abikaasad nii kokku lepivad, kui üks abikaasa sõltub nende jätkuvast kasutamisest oma eluliste vajaduste rahuldamisel, või kui ühisele lapsele on nende jätkuv kasutamine väga vajalik (§ 82 para 2 EheG). Abikaasade ühise elukoha jagamist vastavalt § 82 lõikele 2 võib abikaasade kokkuleppel mitte kohaldada (§ 87 para 1 EheG).
Jagamisele kuuluv vara jagatakse võrdselt. Seda tehes võetakse arvesse kummagi abikaasa panuse kvaliteeti ja ulatust vara omandamisel, ning laste heaolu (§ 83 para 1 EheG).
Juhul kui abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu ning ühisvarasse kuuluvate kaupade suhtes ei kohaldata §§ 81et seq EheG kohast jagamist, sõltub abieluvaralepingu saatus muude lepingute puudumisel abikaasade süüst seoses lahutusega. Kui nende süü ulatus ei erine, saab kumbki abikaasa tagasi selle, mis talle enne abielu kuulus. Juhul kui üks abikaasa on ülekaalukalt süüdi, võib teine valida, kas abieluvaraleping tühistada või vara pooleks jagada nagu abikaasa surma puhul. (§ 1266 ABGB). Pärimislepinguga saadud õigus jääb jõusse süütu abikaasa kasuks (§ 1266 ABGB).
5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?
Igapäevaselt kasutatava abieluvaraga või abielu jooksul tehtud säästudega tihedalt seotud võlad või sellised võlad, mis on seotud abielu kuludega, hinnatakse jagamise käigus (§ 81 para 1 EheG) (§ 83 para 1 EheG). Juhul kui abikaasadel ei ole selle suhtes kokkulepet sõlmitud, võib kohus otsustada, kumb abikaasa on kohustatud võlad tasuma (§ 92 EheG).5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?
Jagamine peaks toimuma eelkõige kaupade jaotamise kaudu. Ainult siis, kui sellisel viisil ei ole võimalik õiglase tulemuseni jõuda, võib kohus nõuda puudujääva osa väljamaksmist ebasoodsas olukorras abikaasale (§ 94 para 1 EheG).Kui abielu ajal kohaldatakse seadusjärgset varade jagamist, kehtib see ka ühe abikaasa surma korral. Ellujäänud abikaasal on õigus seadusjärgsele osale varast ning ennetavalt seadusjärgsele pärandile, kusjuures viimane hõlmab majapidamist ja õigust jätkata abikaasade ühises elukohas elamist (§ 758 ABGB).
Juhul kui abikaasad olid leppinud kokku ühisvara suhtes inter vivos, lahutatakse ühisvarast kõigepealt võlad ning jagatakse see siis vastavalt kokkulepitud osalustele, või kahtluse korral poolitatakse. Ellujäänud abikaasa saab ühe poole ning teine pool moodustab lahkunu pärandi. Abikaasa surma tagajärgi ühisvaralepingu puhul, mida kohaldatakse abikaasa surma korral, kirjeldatakse punktis 3.1.
Juhul kui abikaasad olid leppinud kokku ühisvara suhtes inter vivos, lahutatakse ühisvarast kõigepealt võlad ning jagatakse see siis vastavalt kokkulepitud osalustele, või kahtluse korral poolitatakse. Ellujäänud abikaasa saab ühe poole ning teine pool moodustab lahkunu pärandi. Abikaasa surma tagajärgi ühisvaralepingu puhul, mida kohaldatakse abikaasa surma korral, kirjeldatakse punktis 3.1.
Ei.
Registreeritud partnerlus põhineb Eingetragene Partnerschaft-Gesetz (EPG) ning kehtib samasoolistele paaridele. Vastavalt § 27c IPRG võivad registreeritud partnerid piiriüleses olukorras vabalt valida kohaldatava seadusandluse. Muul juhul kohaldatakse selle riigi seadusandlust, kus partnerlus registreeriti. Austria abieluvararežiimi sätteid kohaldatakse ka registreeritud partnerluse suhtes (§ 1217 para 2 ABGB). Ühtlasi kohaldatakse ühisvaras ühisvalduse suhtes § 13 WEG ning võõrandamise ja koormamise keeldu § 364c ABGB kohaselt. Partnerite igapäevaselt kasutatava vara ning partnerite säästude jagamine toimub kooskõlas §§ 24-41 EPG, mis põhineb §§ 81-98 EheG.
Registreerimata abieluvälise kooselu jaoks ei ole eraldi vara käsitlevaid sätteid ning kohtu otsustes on lükatud tagasi analoogne §§ 81et seq EheG kohaldamine vara jagamisele pärast abielu lahutamist. Kohaldatakse üldisi võlaõigusseaduse ja kinnisvara käsitleva seaduse sätteid.
Registreerimata abieluvälise kooselu jaoks ei ole eraldi vara käsitlevaid sätteid ning kohtu otsustes on lükatud tagasi analoogne §§ 81et seq EheG kohaldamine vara jagamisele pärast abielu lahutamist. Kohaldatakse üldisi võlaõigusseaduse ja kinnisvara käsitleva seaduse sätteid.
Vaidlustamata abieluküsimustes on lahutuse korral vara jagamisel määravaks §§ 81et seq EheG ja §§ 24et seq EPG. Austria kohtutel on sellistes kohtuasjades rahvusvaheline jurisdiktsioon juhul, kui abikaasa/partner omab Austria kodakondsust või tema püsiv elukoht on Austrias (§ 114a para 4 Jurisdiktionsnorm, JN). Nii kohtuasi kui ka kohalik jurisdiktsioon on selle ringkonnakohtu pädevuses (§ 104a JN), mille piirkonnas abikaasad/partnerid viimati ühiselt koos elasid, või teise võimalusena kostja elukoha ringkonnakohtu pädevuses (§§ 114a para 1 koos 76 para 1 JN). Juhul kui lahutusprotsess on juba kohtusse jõudnud ning esimese astme istungid ei ole veel lõppenud, kuulub ka abieluvara jagamine kõnealuse kohtu jurisdiktsiooni (§§ 114a para 3 koos 76 para 1 JN).