1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

Abikaasade varalisi suhteid reguleeritakse nende isiklikele suhetele kohaldatava õigusega. Abikaasade isiklikke suhteid reguleeritakse nende ühise elukohariigi õiguse kohaselt. Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse nende ühise alalise elukoha õigust, kui see ei ole võimalik, siis selle riigi õigust, millega mõlemad abikaasad tavaliselt kõige tihedamalt seotud on (rahvusvahelise eraõiguse seadustiku (CPIL) paragrahv 79).

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?

Abikaasad võivad valida nende varaliste suhete reguleerimiseks kohaldatava õiguse, kui see on kooskõlas punktis 1.1 nimetatud õigusega (rahvusvahelise eraõiguse seadustiku paragrahv 79). Bulgaaria õigus lubab kohaldatava õiguse valida. Kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe tuleb koostada kirjalikult ning sellele peavad alla kirjutama mõlemad (tulevased) abikaasad. Selle kehtivust reguleerib valitud õigus (rahvusvahelise eraõiguse seadustiku paragrahv 80).

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Kohustuslik varaühisuse režiim:

Kui abikaasad ei sõlmi teise režiimi valimise lepingut, kohaldatakse kohustuslikku varaühisuse režiimi (perekonnaseadustiku paragrahvi 18 . lõige 2). Perekonnaseadustiku paragrahviga 21 jj reguleeritakse kohustusliku varaühisuse režiimi. Abielu kestel ühiselt soetatud vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale (moodustab osa ühisvarast), olenemata sellest, kumb abikaasa nimetatud vara on soetanud. Ühisvara ei hõlma enne abielu soetatud vara ega abielu kestel pärimise või kingituse teel omandatud vara.

Vallasvara, mille üks abikaasa on abielu kestel isiklikul, ametialasel või elukutselisel eesmärgil omandanud, on tema isiklik vara. Vallasvara, mille üks abikaasa on abielu kestel ainuisikuliselt omandanud, moodustab osa tema isiklikust varast. Täielikult isikliku vara eest abielu kestel omandatud vara on samuti isiklik (perekonnaseadustiku paragrahvid 22 ja 23).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Ei.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasad ei pea tegema varade inventuuri.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Mõlemal abikaasal on õigus ühisvara haldamisele. Mõlemal abikaasal on õigus sooritada ühisvara haldamisega seotud toiminguid (perekonnaseadustiku paragrahvi 24 lõige 1).

Abielu kestel ei tohi kumbki abikaasa käsutada seda osa ühisvarast, mille ta saaks endale varaühisuse lõppemise korral. Ühisvara hulka kuuluvat vara käsutavad mõlemad abikaasad ühiselt (perekonnaseadustiku paragrahvi 24 lõige 3).

Kui ühist kinnisasja käsutab üks abikaasa üksinda, võib selle vaidlustada. Teine abikaasa võib nõude algatada kuue kuu jooksul alates sellest kuupäevast, millal ta sai teadlikuks nimetatud käsutamisest, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast selle toimumist (perekonnaseadustiku paragrahvi 24 lõige 4).

Kui üks abikaasa käsutab ühist kinnisasja tasu eest ilma teise poole nõusolekuta, on leping teisele abikaasale siduv, seda juhul, kui kolmas pool ei teadnud või ei oleks mõistuspäraselt saanud teada, et teise abikaasa nõusolek puudub. Kinnisasja tasuta käsutamise või sellise käsutamislepingu korral, mis tuleb vormistada kirjalikult tsiviilõiguse notari juures koos allkirjade kinnitamisega, kohaldatakse seadust, mis reguleerib kinnisasja käsutamist teise abikaasa nõusolekuta (vt eespool) (perekonnaseadustiku paragrahvi 24 lõige 5).

Isegi kui üks abikaasa on perekonna eluaseme ainuomanik, ei tohi ta seda ilma teise abikaasa nõusolekuta käsutada, kui abikaasadel muu eluase puudub. Kui nõusolekut ei saavutata, käsutatakse vara piirkonnakohtuniku loaga, tingimusel, et see ei kahjusta alaealisi lapsi ega perekonda (perekonnaseadustiku paragrahv 26).

Kumbki abikaasa võib kolmanda osapoole või teise abikaasaga sõlmida lepingu oma isikliku vara käsutamiseks (perekonnaseadustiku paragrahv 25).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Nagu eespool osutatud, kui üks abikaasa käsutab ühist kinnisasja tasu eest ilma teise poole nõusolekuta, on leping teisele abikaasale siduv, seda juhul, kui kolmas pool ei teadnud või ei oleks mõistuspäraselt saanud teada, et teise abikaasa nõusolek puudub. Ühe abikaasa võlad, mis on tekkinud perekonna vajaduste rahuldamiseks, on ühised võlad, mille eest vastutavad mõlemad abikaasad (perekonnaseadustiku paragrahv 32).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Perekonna vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud katavad mõlemad abikaasad. Nad vastutavad ühiselt perekonna vajaduste rahuldamisel tekkinud võlgade eest (perekonnaseadustiku paragrahv 32). Abikaasad vastutavad isiklike võlgade eest isikliku vara ja oma osaga ühisvarast.

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abikaasad võivad oma varalisi suhteid muuta, sõlmides abieluvaralepingu (perekonnaseadustiku paragrahv 37). Abieluvaraleping tohib sisaldada üksnes abikaasade varalisi suhteid käsitlevaid sätteid. Muu hulgas saavad abikaasad määrata kindlaks, missugune vara kuulub ühisvara hulka ja kellel on õigus ühisvara hallata või käsutada. Abikaasad võivad kehtestada ka varalahususe. Varalahususe režiimi kohaselt moodustab abielu kestel kummagi abikaasa omandatud vara osa tema isiklikust varast (perekonnaseadustiku paragrahv 33). Abikaasade ühisvara puudub, mõlemal on üksnes isiklik vara.

Lepingus reguleerimata küsimuste osas kohaldatakse kohustusliku varaühisuse režiimi sätteid (perekonnaseadustiku paragrahv 38).

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Abieluvaraleping tuleb koostada kirjalikult ja sõlmida poolte vahel isiklikult koos allkirjade kinnitamise ja sisu autentimisega (perekonnaseadustiku paragrahv 39 lõige 1).

Kui abieluvaralepinguga kehtestatakse kinnisasja omandiõigus või muudetakse seda, kuulub see tsiviilõiguse notari, kelle tööpiirkonnas kõnealune kinnisasi asub, pädevusse (perekonnaseadustiku paragrahvi 39 lõige 2).

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Pooled võivad abieluvaralepingule alla kirjutada ka abielu käigus (perekonnaseadustiku paragrahvi 37 lõige 3). Kui see on koostatud enne abiellumist, jõustub abieluvaraleping abielu sõlmimise kuupäeval. Kui abieluvaraleping on koostatud abielu käigus, jõustub see selle koostamise kuupäeval või mõnel muul lepingus sätestatud kuupäeval (perekonnaseadustiku paragrahvi 40 lõige 1).

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Abieluvaralepingut on võimalik muuta. Muutmise vorm on sama kui lepingu koostamise vorm (perekonnaseadustiku paragrahvi 41 lõige 1).

Abieluvararežiim tuleb registreerida.

4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?

Registriametis asub elektrooniline keskregister (perekonnaseadustiku paragrahv 19).

4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?

Abieluvaralepingud ja kohaldatav abieluvararežiim tuleb registreerida.

4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?

Register on avalik. Juurdepääsu eest registri viidetele ja tunnistustele tuleb tasuda Ministrite Nõukogu vastuvõetud hinnakirja alusel (perekonnaseadustiku paragrahvi 19 lõige 4).

4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?

Kolmandate pooltega seoses kohaldatakse kohustuslikku ühisvara režiimi siis, kui ühtki teist režiimi ei ole registreeritud (perekonnaseadustiku paragrahv 20).

Abielu lõpetamisel abieluvararežiim lõpetatakse (perekonnaseadustiku paragrahv 27) ja ühisvara jagatakse.

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

Mõlemale abikaasale kuulub võrdne osa ühisvarast (perekonnaseadustiku paragrahv 28). Kohus võib aga määrata, et alaealiste laste hooldusõiguse saanud abikaasa saab juhul, kui see põhjustab talle erilisi raskusi, suurema osa ühisvarast. Lisaks oma osale saab see abikaasa ka laste kasvatamiseks ja harimiseks ettenähtud vallasvara (perekonnaseadustiku paragrahvi 29 lõiked 1 ja 2). Lahutuse korral võib kohus ühele abikaasale suurema osa määrata ka siis, kui ühe abikaasa panus vara omandamisel on olnud märkimisväärselt suurem kui teise oma (perekonnaseadustiku paragrahvi 29 lõige 3).

Lahutuse korral on mõlemal abikaasal õigus osale ametialase või elukutselise tegevuse eest omandatud vara väärtusest ning teise poole nõuetest, mis on omandatud abielu kestel ja juhul, kui nende väärtus on märkimisväärne, ning kui abikaasa on nende omandamisele kaasa aidanud kas oma töö, raha, laste eest hoolitsemise või majapidamistöödega. Nõude võib esitada ka enne lahutust, kui vara omandanud abikaasa käitumine ohustab teise abikaasa või laste huve (perekonnaseadustiku paragrahv 30).

perekonnaseadustiku paragrahviga 31 sätestatakse, et paragrahvi 29 lõikel 3 ja paragrahvil 30 põhinevad nõuded võib esitada ühe aasta jooksul alates abielu lõppemisest; paragrahvi 29 lõigetel 1 ja 2 põhineva nõude võib esitada ühe aasta jooksul alates laste hooldusõigust käsitleva kohtuotsuse jõustumisest.

Varalahususe režiim

Abikaasa abielu kestel omandatud vara on tema isiklik vara (perekonnaseadustiku paragrahvi 33. lõige 1).

Abielu lõpetamise korral võivad mõlemad abikaasad nõuda osa teise abikaasa abielu kestel omandatud vara väärtusest ulatuses, milles esimene on vara omandamisele oma töö, raha, laste eest hoolitsemise, majapidamistöödega või muul viisil kaasa aidanud (perekonnaseadustiku paragrahvi 33 lõige 2).

Lepingulised suhted:

Abieluvaralepingu abil saavad abikaasad leppida kokku, kuidas nende vara lahutuse korral jagada (perekonnaseadustiku paragrahv 38).

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

Perekonnaseadustiku paragrahviga 38 sätestatakse, et abikaasad võivad abieluvaralepingus reguleerida oma vastutuse ulatust abielu kestel tekkivate kulude ja kohustuste eest. Juhul kui abikaasad ei ole vastutust jagavat abieluvaralepingut koostanud, kohaldatakse paragrahvi 36 lõikes 2 sätestatut: abikaasad vastutavad ühiselt perekonna jooksvate vajadustega seotud kohustuste eest. Kui abielu lõppeb lahutusega, vastutavad abikaasad abielu kestel tekkinud olemasolevate kohustuste eest ühiselt kui tavalised kaasvõlgnikud, kuna abikaasadena ei ole nad enam ühiselt vastutavad.

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?

Perekonnaseadustik reguleerib olukordi, kus ühel abikaasal on õigus saada ühisvarast suurem osa (vt punkt 5.1).

Ühe abikaasa surma korral loetakse abieluvararežiim lõppenuks ning juhul, kui kohaldatud oli varaühisust, jaotatakse vara kooskõlas punktis 5.1 osutatud põhimõtetega. Üleelanud abikaasa saab kätte oma osa ning teine osa ühisvarast kantakse pärandaja pärandvarasse, mis jagatakse pärimisseaduse sätete alusel. Seaduse kohaselt pärib üleelanud abikaasa iga lapse osaga võrdväärse osa. Kui pärandaja lapsed on juba surnud või ei ole pärimiskõlblikud, on pärimisõigus nende järglastel (pärimisseaduse paragrahv 10).

Kui abikaasa on pärija koos ülenejate sugulaste või pärandaja vendade ja õdede või nende järglastega, kuulub talle pool pärandvarast, juhul kui see avaneb enne 10 abieluaasta täitumist, vastasel korral kaks kolmandikku sellest. Kui abikaasa on pärija koos ülenejate sugulaste ning pärandaja vendade ja õdede või nende järglastega, kuulub talle esimesel juhul (enne 10 abieluaasta täitumist) üks kolmandik pärandist ning teisel juhul pool pärandist. Kui teisi pärijaid ei ole, pärib abikaasa kogu pärandvara (pärimisseaduse paragrahv 9).

Ei, rahvusvaheliste paaridele ei kohaldata erilist abieluvararežiimi.

Ainult perekonnaseadustikus ettenähtud korra kohaselt sõlmitud tsiviilabielul on samad asjaõiguslikud tagajärjed, mis on seadusega abielu puhul ette nähtud.

Abieluküsimused kuuluvad Bulgaaria kohtute jurisdiktsiooni alla juhul, kui üks kaasadest on Bulgaaria kodanik või elab tavaliselt Bulgaarias. Nimetatudrahvusvahelise eraõiguse seadustiku paragrahvi 7 kohaselt kuuluvad abikaasade isiklikud ja varalised suhted Bulgaaria kohtute pädevusse.

Pädev piirkondlik kohus on selle piirkonna kohus, kus kostja tavaliselt elab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 105).