Eesti 
Bulgarski 
Čeština 
Deutsch 
Ellhnikά 
English 
Español 
Français 
Hrvatski 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių 
Latviešu 
Nederlands 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Paarid Eesti
1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?
Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele, kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse nende varaliste suhete puhul abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele abielu sõlmimise ajal kohaldatud õigust. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse abikaasade ühise elukoha riigi õiguse järgi. Ühise elukoha puudumisel kohaldatakse selle riigi õigust, kus abielus olevate isikutel on ühine kodakondsus. Kui abikaasade elukoht on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on endiselt selles riigis. Kui eelnimetatud alustel ei ole võimalik kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abielus olevad isikud on muul viisil kõige lähemalt seotud.Teistsuguseid reegleid kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute (õigusabi lepingud) alusel juhul, kui üks või mõlemad abikaasad on Läti, Leedu, Poola, Venemaa või Ukraina kodanikud või ühe abikaasa elukoht on nimetatud riigis.
1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?
Rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaselt võivad abiellujad valida oma varalistele suhetele kohaldatava õiguse. Nad võivad valida kas ühe abikaasa elukohariigi õiguse või selle riigi õiguse, mille kodakondsus on ühel abikaasal õiguse valimise hetkel.2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?
Abielu sõlmimisel on abiellujad kohustatud valima abieluvara suhte. Nad saavad valida varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe vahel.
Kui abikaasad ei ole abielludes või abieluvaralepingu koostamisel abieluvarasuhet valinud, eeldatakse, et nende varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Selle varasuhte järgi on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Varaühisuse varasuhtes kuulub lahusvara hulka järgmine vara:
- isiklikud tarbeesemed (nt riided);
- kummalegi abikaasale enne abiellumist kuulunud vara;
- abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke või pärimise teel omandatud vara;
- vara, mis on omandatud lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvara arvel
Vara jagamine on võimalik ainult pärast ühisvarasuhte lõppemist (kas ühe abikaasa surma, abielulahutuse või abieluvaralepingu sõlmimise tõttu, millega valitakse muu vara suhe).
Vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe puhul ei ole abikaasadel ühisvara.
(Eesti perekonnaseadus) https://www.riigiteataja.ee/akt/110032016003
2.2. Kas vara omamisel on seadusjärgsed eeldused?
Varaühisuse varasuhte puhul käsitletakse vara abikaasade ühisvarana, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?
Vara nimekiri ei ole nõutav varaühisuse ja varalahususe puhul, aga see tuleks koostada vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul (vt 5.3.).
2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?
Varaühisuse puhul teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Vallasvaraga või abikaasade ühisvara hulka kuuluva õigusega seotud tehingute korral eeldatakse teise abikaasa nõusolekut (nõusolekut ei eeldata kinnisvaraga seotud tehingute puhul). Abikaasa võib teha ühisvaraga tehinguid pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks teise abikaasa nõusolekuta.
Teise abikaasa nõusolekuta ühise kinnisvaraga tehtud tehing on tühine.
Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul ning lahusvaraga tehingu tegemiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte juhul, kui see eluruum on omandatud 01.01.2015 või hiljem. Teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine. See ei kehti eluruumide suhtes, mis on omandatud enne 01.01.2015.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul on abikaasale kuuluv vara tema lahusvara, sõltumata sellest, kas vara omandati enne abielu või selle kestel ja seda võib iseseisvalt (teise abikaasa nõusolekuta) käsutada vaid vara omav abikaasa. Nende tehingute tegemiseks, mis on seotud perekonna eluasemeks oleva varaga või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatava eluruumiga, on vajalik vara omanikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine ja teisel abikaasal õigus oma nimel esitada käsutamise kehtetusest tulenev nõue kolmanda isiku vastu.
Oma lahusvara haldab kumbki abikaasa iseseisvalt ja omal kulul.
Varalahususe puhul käsitletakse abikaasasid nende varalistes suhetes nii, nagu nad ei oleks abielus ning kumbki abikaasa haldab ja käsutab oma vara iseseisvalt omal kulul.
2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud õiguslikud tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?
Sõltumata sellest, milline abieluvarasuhe on valitud, tekib abikaasadel solidaarkohustus tehingute suhtes, mille üks abikaasa teeb ühise leibkonna ülalpidamiseks, laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks (nt kui üks abikaasa võtab pere huvides laenu, lasub ka teisel abikaasal solidaarkohustus). Tehingu suurus ei tohi ületada abikaasade elamistingimustele vastavat taset.
2.6.Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks?
Sõltumata sellest, milline abieluvarasuhe on valitud, vastutab abikaasa teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd teine abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.
Ühisvarasuhte puhul vastutavad abikaasad kolmandate osapoolte ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses:
- kummagi abikaasa poolt perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustuste eest;
- kummagi abikaasa solidaarkohustuste täitmise eest;
- kohustuste täitmisee eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda osapoolega kokku, et ta vastutab nii lahusvaraga kui ka ühisvaraga (nõutav teise abikaasa nõusolek).
Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja poolega ühisvarast (s.o tema osaga ühisvarast). Võlausaldaja võib esitada ühisvara jagamise nõude, kui on tõendatud, et kohustuse võtnud abikaasa lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.
3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?
Varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe varasuhet võivad abikaasad abielu kestel piiramatu arv kordi muuta abieluvaralepinguga.Sõltumata varasuhtest võivad abiaasad abieluvaralepinguga:
- lõpetada abiellumisel või abieluvaralepinguga valitud abieluvarasuhte;
- kehtestada teise seadusest tuleneva abieluvarasuhte;
- seaduses ettenähtud juhtudel teha muudatusi valitud varasuhtes;
- täpsustada nende varalistele suhetele kohaldatavat õigust, kui abikaasadel on elukoht eri riikides või neil on erinev kodakondsus.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul võib abieluvaralepingus sätestada järgmist:
- perekonna eluasemena kasutatava või ühe abikaasa poolt eraldi kasutatava eluasemega seotud tehingute suhtes seaduses sätestatud piirangud ei kehti (vt 2.4.);
- põhivara suuruse määratlemine ja arvutamine toimub seaduses ettenähtust teisiti (vt 5.3.).
3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?
Abikaasad sõlmivad abieluvaralepingu isiklikult ning selle koostab ja tõestab notar.3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?
Abieluvaralepingu võib sõlmida kas enne abiellumist või abielu kestel (viimasel juhul jõustub leping pärast selle sõlmimist). Enne abiellumist sõlmitud abieluvaraleping jõustub abielu sõlmimise päeval.3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?
Abikaasad võivad abieluvaralepingut vabalt muuta (vt 3.1.).3.5. Kas abieluvaralepingus sisalduvatel kokkulepetel võib vastavalt teie riigi siseriiklikule õigusele olla tagasiulatuv jõud, kui abikaasad selle lepingu abielu ajal sõlmivad?
Eesti seaduste kohaselt ei saa abikaasad abieluvaralepingus ette näha, et kokkulepe varasuhte osas kohaldub tagasiulatuvalt; üksikuid esemeid või teatud liiki kuuluvaid esemeid võib aga lugeda ühis- või lahusvaraks.Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut ja abieluvararegistrisse kandeid ei tehta.
Kui abikaasad sõlmivad abieluvaralepingu, kantakse see abieluvararegistrisse vähemalt ühe abikaasa notariaalselt kinnitatud avalduse alusel.
Kui varaühisuse varasuhe või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe on lõpetatud kohtus, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja Notarite Kojale vastava kande tegemiseks abieluvararegistrisse.
4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?
Eesti Vabariigis on üks abieluvararegister, mille vastutav töötleja on Notarite Koda.(Eesti abieluvararegistri seadus)
4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?
Registrikaardile kantakse abikaasade isikuandmed, varasuhe, muudatused abikaasade varasuhtes, ning abikaasade varalistele suhetele Eesti või välisriigi õiguse kohaldamine ja andmed abieluvaralepingu kohta.Registritoimikus hoitakse kande tegemise aluseks olevaid dokumente (abieluvaraleping, kohtuotsused, kande tegemise avaldused jt).
4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?
Igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke. Registritoimikuga võib tutvuda ja selle koosseisu kuuluvatest dokumentidest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral.Abikaasa, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, kohtu ja järelevalveõigusliku asutuse õigustatud huvi eeldatakse.
Abieluvararegistri andmetega saab tutvuda notaribüroos notari tasu seaduses sätestatud tasu eest või vastava veebilehe kaudu.
4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?
Kui abikaasad muudavad varaühisuse varasuhet või lõpetavad varasuhte (vt 3.1.), siis omab see õigusliku tähendust kolmandate osapoolte suhtes vaid juhul, kui muudatused on sisestatud abieluvararegistrisse või kui kolmas osapool on teadlik abieluvaralepingu olemasolust.4.5. Kas teie riigis saab registreerida abieluvaralepingu, mis on sõlmitud välisriigis vastavalt välisriigi seadustele? Kui jah, siis millistel tingimustel või formaalsustega?
Jah, välisriigis sõlmitud abieluvaralepingu saab registreerida Eesti abieluvararegistris. Abieluvararegistrisse kande tegemiseks välisriigis sõlmitud abieluvaralepingu alusel esitavad abikaasad kas notari juures kirjaliku taotluse või digitaalselt allkirjastatud taotluse (notariaadimäärustik §451 lg 3). Dokumendid, mis ei ole eestikeelsed, tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega (abieluvararegistri seadus § 8 lg 2).5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?
Ühisvararežiimi puhul jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Vastavalt asjaõigusseadusele jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, teeb otsuse kohus.Ühisvara jagamine on võimalik ainult pärast ühisvarasuhte lõppemist (kas ühe abikaasa surma, abielulahutuse või teist varasuhet kehtestava abieluvaralepingu sõlmimise tõttu). Jagamata vara käsitletakse abikaasade ühisvarana kuni selle jagamiseni.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte ja varalahususe varasuhte puhul ei ole abikaasadel ühisvara ja seega puudub vara mida jagada.
5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?
Kohaldatakse samu eeskirju, nagu kirjeldatud punktides 2.5. ja 2.6.5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?
Sõltumata sellest, millist abieluvarasuhet kohaldatakse, kui üks abikaasa teeb pere huvides suuremaid rahalisi kulutusi kui teine, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.Kui varaühisuse puhul kasutab ühisvara haldamise õigust omav abikaasa ühisvara enda lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara samas väärtuses hüvitama. Hüvitamist käsitletakse osana ühisvarast. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitataks ühisvara arvel.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul on abieluvarasuhte lõppedes abikaasal õigus nõuda ühtlustamist ja rahalist hüvitamist. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe lõpeb kas ühe abikaasa surmaga, abielulahutusega, teist varasuhet kehtestava abieluvaralepingu sõlmimisega või ühe abikaasa nõudmisel tehtud kohtuotsusega.
Abikaasade vahel tasaarvestatakse kummagi abikaasa varale vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara).
Selleks, et kindlaks määrata, kui suures osas kuulub vara tasaarvestamisele, koostatakse kummalegi abikaasale kuuluva vara nimekiri, milles märgitakse kogu abikaasade vara (koguvara), mõlema abikaasa vara abielu või abieluvarasuhte alguses (põhivara) ning mõlema abikaasa vara, mis omandati abielu või varasuhte lõpuks (soetisvara), ja nende väärtus.
Tasaarvestamisele ei kuulu:
- enne abiellumist kummalegi abikaasale kuulunud vara;
- abielu kestel kinkimise (nt kinke või pärandi) kaudu omandatud vara;
- abikaasale tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevad ning riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvad õigused;
- vara, mis on omandatud vahetusena tasaarvestamisele mittekuuluva vara vastu.
Lahusvararežiimi raames käsitletakse abikaasasid nende varalistes suhetes kui isikuid, kes ei ole omavahel abielus. Seega saab abikaasa esitada hüvitamise kohta vaid üldise nõude (nt alusetu rikastumine, kahju hüvitamine).
Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos esimese järjekorra pärijatega (lapsed), siis on tal õigus pärandaja lastega võrdsele osale, kuid mitte vähem kui veerandile pärandist. Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega (lahkunu vanemad ja nende alanejad sugulased, s.o lahkunu vennad ja õed), siis on tal õigus poolele pärandist.
Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega, siis on tal lisaks õigus pärandi eelosale (abikaasade ühise kodu majapidamisvara).
Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja üleelanud abikaasa kogu pärandi.
Pärandaja üleelanud abikaasal on õigus nõuda oma pärandiosale lisaks ühiseks koduks olnud kinnisvara isiklikku kasutusõigust.
Registreeritud elukaaslased võivad valida kohaldatavaks õiguseks, tingimusel, et kõnealuse õigusega tunnustatakse registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi. Sellisel juhul saavad registreeritud partnerid valida ühe registreeritud elukaaslase elukohariigi õiguse, ühe registreeritud elukaaslase kodakondsusriigi õiguse või kooselu registreerimise asukohariigi õiguse.
Kui registreeritud elukaaslased ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse nende varalistele õigustele registreeritud kooselu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust. Registreeritud kooselu üldised õiguslikud tagajärjed, välja arvatud registreeritud elukaaslase suhtlusõigus ja õigus lapsendada kooseluseaduses sätestatud tingimustel, määratakse kooselu registreerimise asukohariigi õigusega. Kui registreeritud kooselu kohta on kantud andmed registrisse mitmes riigis, kohaldatakse registreeritud kooselu üldistele õiguslikele tagajärgedele selle riigi õigust, kes viimati andmed registrisse kandis. Eelmises lauses nimetatud riigi õigust kohaldatakse edasiulatuvalt alates andmete registrisse kandmise ajast.
Kooselulepingu sõlmimisega kohustuvad kooselulepingu sõlminud registreeritud partnerid teineteist vastastikku toetama ja ülal pidama. Registreeritud elukaaslastel on teineteise suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad kooselu ühiselt, pidades silmas teineteise heaolu ning vastutades teineteise ees kooseluga seotud kohustuste täitmise eest.
Kooselulepingu sõlmimisel valivad registreeritud elukaaslased nende kooselus kehtiva varasuhte. Varasuhtes on kehtestatud perekonnaseaduses ja on samad, mis abikaasadel.
Vabaabielus isikutel kes ei ole enda kooselu registreerinud on võimalik kasutada muid õiguslikke vahendeid väljaspool perekonnaõigust: nad võivad astuda partnerlusse võlaõiguse alusel (kaudseid lepinguid kohaldatakse vaid vallasvara suhtes), saada vara kaasomanikuks omandi kaudu, koostada testamente pärimisõiguse kaudu jne.
Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on asi Eesti kohtu pädevuses, kui kohus suudab asja lahendada kohtu pädevust käsitlevate sätete kohaselt või kohtu pädevust käsitleva kokkuleppe alusel, kui õiguses või rahvusvahelistes lepingutes ei ole ette nähtud teisiti. Seaduses sätestatud juhtudel võivad pooled sõlmida kohtu pädevuse kohta kokkuleppe. Kohtu pädevust käsitlev kokkulepe võib hõlmata kokkulepet vaidluse lahendamise kohta konkreetses kohtus.
Abikaasade varasuhet puudutavates õiguslikes küsimustes saab pöörduda notari poole.