Paarid Hispaania

Paarid Hispaania

Paarid Hispaania

Last updated on: 11.05.2022
Selle lehekülje ingliskeelset ja riigikeelset versiooni haldab vastav kontaktpunkt. Tõlkeid teistesse keeltesse tehakse ja ajakohastatakse järk-järgult. Seetõttu ei pruugi võimalikud hiljutised uuendused olla selles keeleversioonis kättesaadavad. Värskeima versiooni saamiseks vaadake ingliskeelset või riigikeelset versiooni.

1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

Abieludele, mis on sõlmitud enne 28. jaanuari (k.a) 2019 kehtivad Hispaania riigisisesed eeskirjad. Abielu tagajärgi reguleerib abikaasade ühine isikuid reguleeriv õigus (mis määratletakse kodakondsusega ja juhul, kui mõlemad abikaasad on hispaanlased, ka „vecindad civil’iga”, mis määratleb selle, millist erinevatest Hispaania süsteemidest saab kohaldada) ajal, kui abielu sõlmiti. Sellise õiguse puudumisel reguleerib seda ühele abikaasadest kohaldatav isikuid reguleeriv õigus või püsiva elukoha riigi õigus, kui abikaasad on selles ametliku dokumendiga kokku leppinud enne abielu sõlmimist. Kui sellist õiguse valimist ei ole toimunud, siis reguleerib abielu tagajärgi nende ühise püsiva elukoha riigi õigus või juhul, kui selline elukoht puudub, siis selle riigi õigus, kus abielu sõlmiti (CC artikli 9 lõige 2).

Kui kohaldatavat õigust ei ole võimalik määratleda (st abikaasadele, kes ei ole enne abielu sõlmimist selles kokku leppinud, kellel puudub ühine püsiv elukoht abielu ajal ja kes on sõlminud abielu välisriigis, kohaldatakse erinevat vecindad civil’i), kohaldatakse hispaanlaste vaheliste abielude kohta käivaid kollisiooninorme (CC artikli 16 lõige 3).

Pärast Euroopa 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1103 vastuvõtmist kehtivad uued eeskirjad abieludele, mis sõlmitakse alates 29. jaanuarist 2019 ja abieludele, mis sõlmitakse enne määruse jõustumist ning milles abikaasad on valinud oma abielurežiimile alates 29. jaanuarist 2019 kohaldatava õiguse.

Kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, sätestab artikkel 26 kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks järgmised astmestatud ühendavad tegurid.
  • Kohaldatakse selle riigi õigust, kus on abikaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abielu sõlmimist.
  • Eeltoodu puudumise korral selle riigi õigust, mille kodanikud mõlemad abikaasad on abielu sõlmimise ajal. Seda kriteeriumi ei saa kasutada, kui abikaasadel on mitu ühist kodakondsust.
  • Ühise kodakondsuse puudumise korral kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasadel on koos kõige tugevam seos abielu sõlmimise ajal.

Kui üks abikaasadest esitab vastava taotluse, võib pädev õigusasutus erandina otsustada muu riigi õiguse kohaldamise, kui pärast abielu sõlmimist esimese ühise alalise elukohariigi õigus (artikli 22 lõige 3).

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?

Kuni 28. jaanuarini 2019 on abikaasadel võimalus valida kohaldatavat õigust üksnes juhul, kui neil on erinev kodakondsus. Kooskõlas punktis 1.1 kirjeldatud sätetega võivad nad valida kummagi lepingus osaleva abikaasa jaoks kohaldatava õiguse (st abielu sõlmimise ajal ükskõik kummale abikaasadest kohaldatav isikuid reguleeriv õigus – vt eespool – või ükskõik kumma abikaasa püsiva elukoha järgne õigus) (CC artikli 9 lõige 2).

Määruses (EL) 2016/1103 sätestatakse võimalus valida abieluvararežiimi suhtes kohaldatav õigus, milleks võib olla selle riigi õigus, mille kodakondsus on vähemalt ühel abikaasal või kus on ühe või mõlema abikaasa alaline elukoht valiku tegemise ajal (artikkel 22). Võimalus valida kohaldatavat õigust kehtib abielulepingu või kohaldatava õiguse valikut käsitleva lepingu raames üksnes alates 29. jaanuarist 2019 ning kooskõlas artiklis 23 sätestatud vorminõuetega, millest tulenevalt on kohustuslik ametlik tõestamistoiming.

Abieluvararežiimile abielu kestel kohaldatava õiguse valik mõjutab üksnes tulevikku, kui abikaasad ei lepi kokku teisiti ja see ei piira kolmandate poolte õigusi.