1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

• Varalahususe / soetisvaras osalust võimaldava režiimi kohaselt haldab ja käsutab kumbki abikaasa oma vara iseseisvalt. Samas võib üks abikaasa volitada teise abikaasa oma isikliku vara hooldama, kusjuures viimane ei ole kuidagi vastutav ega kohustatud nimetatud varast saadud sissetulekut üle andma, kui vastupidises ei ole kokku lepitud. Sellist sissetulekut käsitatakse kui osa kohustusest panustada perekonna vajaduste täitmisesse (HCC paragrahv 1399).
• Varaühisuse režiimi korral lepivad abikaasad omavahel kokku, kes ühisvara hooldab ja kellel on õigus seda käsutada ning kas on vaja teise abikaasa heakskiitu, kui on kokku lepitud, et vara hooldab üks abikaasa.

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

• Varalahususe / soetisvaras osalust võimaldava režiimi korral vastutab abielu kestel tekkinud võlgade eest üksnes need tekitanud abikaasa. Võlausaldajad võivad oma nõuded rahuldada vaid võlgnikust abikaasa isikliku varaga.
• Varaühisuse režiimi korral vastutab abielu kestel ühisvara hooldamise ja perekonna vajaduste täitmisega seoses tekkinud võlgade eest võlgnikust abikaasa ning võlausaldajad võivad oma nõuded rahuldada tema isikliku vara ja ühisvaraga (ning kui nimetatud varast ei piisa, ka mittevõlgnikust abikaasa isikliku varaga kuni poole nõudesumma väärtuses HCC paragrahv 1410). Isiklike võlgade ja võlgade korral, mis ei ole võlgniku abikaasa ühisvara hooldamise volitusega seotud, võivad võlausaldajad oma nõuded rahuldada võlgnikust abikaasa isikliku varaga, kui nimetatud varast ei piisa, võivad nad oma nõuded rahuldada ka ühisvaraga, kuid ainult poole nõudesumma väärtuses (HCC paragrahvid 1408–1409).

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?

4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?

4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?

4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

• Kui kohaldatud on varalahususe režiimi või soetisvaras osalust võimaldavat režiimi ja abielu lõppeb, on abikaasal õigus saada osa teise abikaasa vara juurdekasvust, mis on leidnud aset pärast abielu sõlmimist ja juhul, kui ta on seda juurdekasvu soodustanud. Kui ei ole tõendatud teisiti, eeldatakse, et abikaasa panuse väärtus on üks kolmandik vara juurdekasvust. Sama kehtib ka üle kolme aasta abielus olnud abikaasade lahuselu korral. Vara juurdekasvuna ei käsitata vara, mille üks abikaasa on saanud kingi, annaku või pärandina (HCC paragrahv 1400).
• Kui valiti varaühisuse režiim, siis abielulahutuse korral abieluvararežiim lõpetatakse ning ühisvara, kui seda on, jagatakse. Kui ei ole kokku lepitud vastupidist, jagatakse ühisvara kooskõlas seltsingu lõpetamist käsitlevate sätetega ning ühisomandis olev vara jaotatakse kooskõlas HCC paragrahviga 795 jj ning Kreeka tsiviilmenetlusseadustikus ühisomandis oleva vara jaotamist käsitlevate sätetega. Ühisvara jagatakse kas lepingulise kokkuleppega või lahkarvamuse korral kohtus (HCC paragrahvid 1414, 798–799). Kummalgi abikaasal on õigus saada pool ühisvarast. Seda jagamise nõuet ei saa ette kirjutada.

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

• Varalahususe / soetisvaras osalust võimaldava režiimi korral vastutab pärast abielulahutust olemasolevate võlgade eest üksnes võlgnikust abikaasa. Nende võlgade eest vastutab ta oma isikliku varaga.
• Ka varaühisuse režiimi korral vastutab pärast abielulahutust olemasolevate võlgade eest üksnes võlgnikust abikaasa. Varaühisuse režiimi lõppemise tagajärjel aset leidnud ühisvara jagamine ei mõjuta võlausaldajate asjaõigust ühisvara suhtes, kui tegemist on võlgadega, mis on võlgnikust abikaasal abielu kestel tekkinud ühisvara hooldamise ja perekonna vajadustega seoses (HCC paragrahv 803).

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?

• Varalahususe režiimi või soetisvaras osalust võimaldava režiimi korral pärib üleelanud abikaasa vähemalt osa surnud abikaasa pärandvarast kas testamendi või seadusjärgset pärimist käsitlevate sätete alusel. Laste olemasolu korral kuulub abikaasale seadusjärgset pärimist käsitlevate sätete kohaselt veerand pärandvarast. Kui lapsi ei ole, pärib abikaasa koos pärandaja õdede-vendade või nende laste ning pärandaja vanemate või nende puudumisel vanavanemate, onude ja nõbudega pool pärandvarast. Kui teisi lähedasi sugulasi ei ole, pärib abikaasa kogu vara (HCC paragrahvid 1820–1821). Olenemata testamendiga sätestatust on üleelanud abikaasal õigus mõttelisele osale varast sellises ulatuses, mis moodustab poole talle kuuluvast seadusjärgsest pärandosast.
• Varaühisuse režiim lõppeb ühe abikaasa surma korral ning üleelanud abikaasa saab oma osa ühisvarast. Lisaks sellele pärib ta ka ühe osa surnud abikaasa ühisvara osast ning tema isiklikust varast, kooskõlas testamendi sätete või seadusjärgset pärimist käsitlevate sätetega eespool nimetatud viisil. Selleks et üleelanud abikaasa päriks kooskõlas eespool osutatuga, ei tohi surnud abikaasa enne oma surma olla sisse andnud abielulahutushagi oma abikaasa vastu (HCC paragrahv 1822).

• Kui partnerid ei lisa vabasse partnerluslepingusse mingeid erisätteid, kohaldatakse lepingu kehtivusajal neile varalahuse režiimi, seda nii enne lepingu sõlmimist omandatud vara kui ka tulevikus, lepingu kehtivusajal omandatud vara suhtes, või
• partnerid võivad vabas partnerluslepingus sätestada, et igasugune tulevikus ja lepingu kehtivusajal omandatud vara kuulub neile mõlemale võrdselt, või
• partnerid võivad lepingus sätestada, et kui leping lõpetatakse, võib kumbki pool esitada teisele poolele nõude lepingu kehtivusajal omandatud vara suhtes, kui ta on selle omandamisele kaasa aidanud. Nimetatud nõuet ei saa algatada nõude esitaja pärijad, seda ei saa neile üle anda ning nad ei saa seda pärida, kuid see kehtib võlgniku pärijate suhtes. Nõue aegub kaks aastat pärast lepingu lõpetamist.
  
  Seoses üleelanud abikaasa pärimisõigustega kas seadusjärgse pärimise või testamendi alusel sätestatakse paragrahvis 11 (kohustusliku õiguse säte) järgmist:
  • kui vaba partnerlusleping lõpetatakse ühe partneri surma tõttu, on üleelanud partneril laste olemasolul seadusjärgselt õigus kuuendikule pärandvarast, järgmiste astme pärijate olemasolul kolmandikule pärandvarast ning kogu pärandvarale, kui surnul ei ole sugulasi, keda saaks nimetada seadusjärgseteks pärijateks,
  • olenemata testamendiga sätestatust on üleelanud partneril õigus mõttelisele osale varast sellises ulatuses, mis moodustab poole talle kuuluvast seadusjärgsest pärandosast.
• Registreerimata kooselu puhul puuduvad varalisi suhteid reguleerivad sätted.