1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

Abieluvararežiimile kohaldatakse Läti õigust, kui abikaasade alaline elukoht asub Lätis. Kui abikaasade vara asub Lätis, siis kohaldatakse selle vara suhtes samuti Läti õigust, isegi kui abikaasade alaline elukoht Lätis ei asu Läti tsiviilseadustiku paragrahv 13).

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?

Läti õigus ei luba kohaldatavat õigust valida.

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Kohustusliku abieluvararežiimi kohaselt säilitab kumbki abikaasa talle enne abielu kuulunud ning tema abielu kestel soetatud vara.

Kõik, mis abikaasad on abielu kestel omandanud kas koos või eraldi, kuid mõlema abikaasa vahenditest või teise abikaasa tegevuse abil, on mõlema abikaasa ühisvara, kahtluse korral eeldatakse, et selline vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale (tsiviilseadustiku paragrahv 89).

Kummagi abikaasa lahusvara hõlmab järgmist:

• enne abielu kummagi abikaasa omandis olnud vara või vara, mille abikaasad on lepinguga lahusvaraks määranud;
• vara, mis on ettenähtud ühe abikaasa isiklikuks kasutamiseks või mida ta vajab oma iseseisva töö tegemiseks;
• vara, mille üks abikaasa on abielu kestel omandanud selle eest tasu maksmata;
• abikaasade lahusvarast saadud tulu, mis ei ole määratud perekonna või ühise majapidamisega seonduvate vajaduste täitmiseks, ning
• vara, mis asendab eelnevates lõigetes (1–4) nimetatud vara (tsiviilseadustiku paragrahv 91).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Teatud vara kuulumist lahusvarasse peab tõendama abikaasa, kes sellise väite esitab. Kui kinnisvara on ühe abikaasa lahusvara, tuleb see registreerida maaregistris.

Kahtluse korral eeldatakse, et ühisvara kuulub võrdsetes osades mõlemale abikaasale.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasad ei pea tegema varade inventuuri.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Abikaasad võivad oma lahusvara abielu kestel vabalt valitseda ja kasutada (tsiviilseadustiku paragrahvi 90 lõige 1).

Abikaasad valitsevad ja kasutavad ühisvara küll ühiselt, kuid nendevahelisel kokkuleppel võib seda valitseda ka ainult üks neist. Nimetatud vara käsutamiseks on vaja teise abikaasa nõusolekut (tsiviilseadustiku paragrahvi 90 lõige 2).

Kolmandate poolte huvides eeldatakse, et vallasvara käsutamiseks on nimetatud nõusolek olemas, välja arvatud juhul, kui kolmas pool teadis või oleks pidanud teadma, et selline nõusolek puudus või et ühe abikaasa käsutatud vara kuulus ilmselgelt teisele abikaasale.

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Ühel abikaasal perekonna või ühise majapidamisega seotud vajaduste täitmiseks tekkinud kohustuste eest vastutab teine abikaasa oma lahusvaraga üksnes siis, kui nende kohustuste eest saadud tasu on kasutatud perekonna ja ühise majapidamisega seotud vajaduste täitmiseks (tsiviilseadustiku paragrahvi 96 lõige 2).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Ühe abikaasa vara ei tohi kasutada teise abikaasa kohustiste katteks. Kui ühe abikaasa võla tõttu algatatakse teise abikaasa lahusvara suhtes täitemenetlus, võib viimane taotleda oma vara menetlusest vabastamist (tsiviilseadustiku paragrahv 100). Kui ühe abikaasa võla tasumiseks kasutatakse ühisvara, võib teine abikaasa taotleda varade jagamist või tema osa vabastamist täitemenetlusest.

Perekonna või ühise majapidamisega seotud vajaduste täitmisel ühiselt tekkinud kohustuste eest vastutavad abikaasad ühisvaraga ning kui sellest ei piisa, oma lahusvaraga (tsiviilseadustiku paragrahvi 96 lõige 1). Ühel abikaasal perekonna või ühise majapidamisega seotud vajaduste täitmiseks tekkinud kohustuste eest vastutab see abikaasa oma lahusvaraga, kui abikaasade ühisvarast ei piisa. Selliste kohustuste eest vastutab teine abikaasa oma lahusvaraga üksnes siis, kui nende kohustuste eest saadud tasu on kasutatud perekonna ja ühise majapidamisega seotud vajaduste täitmiseks (tsiviilseadustiku paragrahvi 96 lõige 2).

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abieluvaralepingu sõlmimisel võivad abikaasad sätestada kas varalahususe või varaühisuse (tsiviilseadustiku paragrahv 116).

Kui abikaasad sätestavad varaühisuse, liidetakse abikaasadele enne abielu kuulunud vara ning abielu kestel omandatud vara põhimõtteliselt üheks ühiseks jagamatuks hulgaks. See ühisvara ei hõlma siiski vara, mille abikaasad on abielulepingus kummagi abikaasa lahusvarana määratlenud. Abikaasad lepivad kokku, kellel on õigus ühisvara valitseda (naine, mees või mõlemad ühiselt). Kui ühisvara valitseb ainult üks abikaasadest, võib ta seadusega sätestatud piirangutega kooskõlas seda oma nimel käsutada ning tal on kohustus katta perekonna ja ühise majapidamisega seotud kulud (tsiviilseadustiku paragrahv 124). Teise abikaasa nõusolekut on vaja ühise kinnisvara võõrandamise ning hüpoteegiga või asjaõigusega koormamise korral (tsiviilseadustiku paragrahv 128). Seda on vaja ka ühise vallasvara annetamise korral, kui sellise annetuse väärtus ületab tavapärase väikese kingituse väärtuse (tsiviilseadustiku paragrahv 129). Kumbki abikaasa käsutab oma lahusvara iseseisvalt (tsiviilseadustiku paragrahv 125 lõige 2).

Varaühisuse korral vastutab üks abikaasa teisel abikaasal perekonna ja ühise majapidamisega seoses tekkinud võlgade eest ka oma lahusvaraga, kuid ainul juhul, kui ühisvarast ning võla tekitanud abikaasa lahusvarast selleks ei piisa (tsiviilseadustiku paragrahv 130).

Varalahususe sätestamise korral säilitab kumbki abikaasa talle enne abielu kuulunud vara ning võib lisaks sellele abielu kestel teisest abikaasast sõltumatult vara omandada ja seda kasutada, valitseda ning käsutada (tsiviilseadustiku paragrahv 117). Abikaasa ei tohi teise abikaasa vara kasutada, valitseda ega käsutada ilma viimase nõusolekuta (tsiviilseadustiku paragrahvi 118 lõige 1). Abikaasad võivad siiski omavahel kokku leppida, et ühe abikaasa vara valitseb teine abikaasa. Sellisel juhul vastutab varasid valitsev abikaasa raske hooletuse tõttu tekkinud kahjude eest (tsiviilseadustiku paragrahv 119).

Varalahususe režiimi korral vastutab kumbki abikaasa oma võlgade eest oma varaga (tsiviilseadustiku paragrahv 121).

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Abieluvaralepingule kirjutatakse alla tsiviilõiguse notari juures mõlema abikaasa või, juhul kui üks neist on alaealine, tema seadusliku esindaja juuresolekul (tsiviilseadustiku paragrahv 115).

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Abieluvaralepingu võib sõlmida nii abielu kestel kui ka enne abiellumist, viimasel juhul registreeritakse see alles pärast abielu sõlmimist (tsiviilseadustiku paragrahv 114). Abikaasade vahel jõustub leping sellele allakirjutamise hetkel. Selleks, et leping oleks kolmandatele pooltele siduv, tuleb see registreerida.

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Abikaasad võivad olemasolevat lepingut muuta samadel tingimustel, mis kehtisid lepingule allakirjutamise hetkel.

3.5. Kas abieluvaralepingus sisalduvatel kokkulepetel võib vastavalt teie riigi siseriiklikule õigusele olla tagasiulatuv jõud, kui abikaasad selle lepingu abielu ajal sõlmivad?

Lätis võib abielulepingu sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu ajal. Selleks et abielulepingutel oleks kolmandate isikute suhtes siduv mõju, registreeritakse need abikaasade varasuhete registris ja kinnisasja osas ka kinnistusraamatus. Abieluleping on siduv alates lepingu sõlmimisest. Seetõttu ei ole võimalik tagasiulatuva jõuga abielulepingut sõlmida abielu kestel.

4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?

Selleks et see oleks kolmandatele pooltele siduv, tuleb abieluvaralepinguga sätestatud abieluvararežiim registreerida ettevõtlusregistri hallatavas abikaasade varaliste suhete registris. Lisaks sellele tuleb registreerida ka muu seadusega ettenähtud (vt punkt 4.2) teave ning abikaasade varaliste suhetega seonduvad lepingud, kohtuotsused, otsused ja teated.

Abieluvaraleping tuleb registreerida Ettevõtlusregistri selles piirkondlikus osakonnas, kelle teenindataval haldusterritooriumil on registreeritud ühe abikaasa elukoht. Kui abieluvaraleping sisaldab kinnisvara käsitlevat klauslit, tuleb leping registreerida ka kinnisvara asukoha maaregistris.

4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?

Abikaasade Varaliste Suhete Register peab sisaldama järgmist teavet:

• abikaasade andmed;
• teave sätestatud abieluvararežiimi kohta: varalahusus või varaühisus; registrisse kandmise aeg; teave abieluvaralepingu kohta; abieluvararežiimi lõppemise aeg;
• konkreetne teave: andmed kummagi abikaasa lahusvara moodustavate varade kohta; abikaasa vastutus teise abikaasa kohustuste eest; abikaasade omandiõiguste piirangud; muu kolmandate pooltega seonduv teave; märked.

4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?

Igal inimesel on õigus registriga tutvuda ning taotleda selle toimikute väljavõtteid.

4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?

Leping ning varade jagamist käsitlev kohtuotsus on kolmandatele pooltele siduv pärast selle registreerimist Abikaasade Varaliste Suhete Registris; kinnisvara puhul on leping siduv pärast selle registreerimist maaregistris.

4.5. Kas teie riigis saab registreerida abieluvaralepingu, mis on sõlmitud välisriigis vastavalt välisriigi seadustele? Kui jah, siis millistel tingimustel või formaalsustega?

Lätis on võimalik välismaal sõlmitud abieluleping registreerida abieluregistris. Registreerimine on võimalik ainult siis, kui tehakse lepingu vandetõlge läti keeles. Lisateavet leiate järgmiselt veebilehelt.

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

Kohustusliku abieluvararežiimi kohaselt säilitab kumbki abikaasa pärast abielulahutust oma lahusvara. Ühisvara jaotatakse abikaasade vahel võrdselt.

Kui valitud on varaühisuse režiim ning kui teisiti ei ole sätestatud, jaotatakse ühisvara abielulahutuse korral pärast võlgade mahaarvamist abikaasade vahel võrdselt (tsiviilseadustiku paragrahv 137).

Kui abieluvaralepingus on sätestatud varalahusus, siis abielulahutuse korral varade jagamist ei toimu. Kumbki abikaasa säilitab talle enne abielu kuulunud ning tema abielu kestel soetatud vara (tsiviilseadustiku paragrahv 117).

Abikaasad võivad varade jagamise lepingule alla kirjutada tsiviilõiguse notari juures või sõlmida selleks eraõigusliku lepingu. Sellisele lepingule võib alla kirjutada ainult abielu kestel. Kui abikaasad kokkuleppele ei jõua, antakse vaidlus nõude kujul kohtusse.

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

Võlgu võetakse varade jaotamisel arvesse. Abikaasad võivad sõlmida ühiste kohustuste jagamise lepingu. Vaidluse korral antakse asi nõude kujul kohtusse.

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?

Abielu lõpetamise ajal või pärast seda võib (endine) abikaasa nõuda teiselt (endiselt) abikaasalt viimase vahenditega proportsionaalset toetust, kui viimane on oma tegudega abielu lõppemist soodustanud ja kui toetus on nõude esitanud abikaasale vajalik selleks, et tagada endine elatustase (tsiviilseadustiku paragrahv 81).

Kui üks abikaasa on teise abikaasa vara valitsemisel teinud vajalikke kulutusi oma isiklikust varast, võib ta alles pärast sellise valitsemise lõppu nõuda teiselt abikaasalt nende kulude hüvitamist sellises ulatuses, milles tal endal puudub kohustus neid katta (tsiviilseadustiku paragrahv 101).

Hageja hindab oma nõude ära, vaidluse korral kaastakse asjatundja. Lisaks sellele peab abikaasa varaühisuse režiimi korral hüvitama selle, mis ta on ühisvarast oma lahusvara tarbeks kulutanud. Kui abikaasa on oma lahusvarast teinud ühisvara tarbeks kulutusi, võib ta nõuda nende tagasimaksmist ühisvarast (tsiviilseadustiku paragrahv 138).

Olenemata kohaldatavast abieluvararežiimist on kummalgi abikaasal õigus surma korral oma vara vabalt käsutada (tsiviilseadustiku paragrahv 88).

Üleelanud abikaasa on surnud abikaasa pärija olenemata sellest, missugust abieluvararežiimi neile abielu kestel kohaldati (tsiviilseadustiku paragrahv 392).

Kui surnud abikaasal on alla nelja lapse, pärib üleelanud abikaasa iga lapse osaga võrdväärse osa. Kui lapsi on neli või rohkem, pärib üleelanud abikaasa ühe neljandiku (tsiviilseadustiku paragrahv 393).

Kui surnud abikaasal ei ole üleelanud järglasi ega lapsendatud lapsi, pärib üleelanud abikaasa poole pärandusest ning lisaks sellele ka abikaasade elukoha sisustuse.

Kui surnud abikaasal ei ole üleelanud järglasi, lapsendatud lapsi, ülenejaid sugulasi ega vendi või õdesid ega nende lapsi, või kui ülejäänud pärijad oma osa välja ei nõua, pärib üleelanud abikaasa kogu pärandi (tsiviilseadustiku paragrahv 396).

Ei, Läti õiguse kohaselt ei kohaldata rahvusvaheliste paaridele erilist vararežiimi.

Läti õigus tunnistab abielu ainult heteroseksuaalsete paaride vahel. Registreeritud või registreerimata kooselu käsitlevad seadused puuduvad.

Kõik tsiviilõigusega seonduvad vaidlused lahendatakse kohtus. Neid arutab ringkonna-/linnakohus, välja arvatud küsimused, mida seaduse kohaselt arutab piirkonnakohus. Kui varad jagatakse lahutusmenetluse käigus, on tavaliselt pädev selle ringkonna kohus, kus asub kostja tavaline elukoht (tsiviilmenetlusseadustiku paragrahvi 26 lõige 1).

Kui asjaomaste riikide vastastikustele suhetele kohaldatakse nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, määratakse Läti kohtute pädevus kooskõlas nimetatud määruse sätetega.