1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

Abieluvararežiimile kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub mõlema abikaasa elukoht (elukoht on koht, kus isik tavaliselt elab kavatsusega sinna jääda ning mille ümber on koondunud tema isiklikud, sotsiaalsed ja majanduslikud huvid). Kui abikaasade elukohad asuvad erinevates riikides, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud nad mõlemad on. Kui abikaasadel ei ole kunagi ühist elukohta olnud ning nad on erinevate riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus abielu sõlmiti (tsiviilseadustiku paragrahvi 1.28 lõige 1.

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?

Abikaasad saavad kohaldatava õiguse valida. Abikaasad võivad valida kas selle riigi õiguse, kus asub nende mõlema elukoht kõnealusel hetkel või tulevikus, nende abielu sõlminud riigi õiguse või selle riigi õiguse, mille kodanik üks abikaasadest on (tsiviilseadustiku paragrahvi 1.28 lõige 2).

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Abikaasade vara, mille nad on pärast abiellumist omandanud, saab osaks ühisvarast, sealhulgas ka pärast abiellumist abikaasa lahusvarast saadud sissetulek ja tulud või tööst või intellektuaalsest tegevusest saadud sissetulek. Kummagi abikaasa isiklik vara sisaldab järgmist:

• vara, mille kumbki abikaasa on omandanud eraldi enne abielu;
• abielu kestel pärandi või kinke teel omandatud vara, välja arvatud juhul, kui testamendis või kinkelepingus on sätestatud, et vara tuleb lisada ühisvarasse;
• abikaasa isiklikud asjad (rõivad, abikaasa ametitegevuseks vajalik vara);
• õigused intellektuaalsele ja tööstusomandile, välja arvatud nimetatud õigustest saadud tulu;
• ühe abikaasa isikliku ettevõtte jaoks kasutatavad rahalised vahendid ja vallasvara, välja arvatud mõlema abikaasa ühiselt juhitava ettevõtte rahalised vahendid ja vallasvara;
• ühele abikaasale makstud kahju- ja hüvitistasud, mis on saadud mitterahalise kahju või isikukahju eest, teatud eesmärgil antud rahaline abi ning muud soodustused, mis seonduvad konkreetselt ainult ühe abikaasaga, võõrandamatud õigused;
• vara, mille üks abikaasadest on omandanud isikliku vara müügist saadud isikliku raha või tuluga ning selge kavatsusega omandada see isikliku varana (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.89 lõige 1).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Kui ei ole tõendatud, et konkreetne vara on ühe abikaasa lahusvara, käsitatakse kogu vara ühisvarana (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.88 lõige 2).

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasad ei pea tegema varade inventuuri.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Ühisvara tohib kasutada, valitseda ja käsutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 1). Tehingu sõlmimisel eeldatakse, et abikaasal on selleks olemas teise abikaasa nõusolek, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlmimiseks on vaja teise abikaasa kirjalikku nõusolekut (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 3). Tehinguid, mis on seotud ühise kinnisvara või sellega seonduvate õiguste käsutamise või koormamisega, samuti ühise ettevõtte või väärtkirjade võõrandamise või nende õigustega koormamisega, võivad teha vaid mõlemad abikaasad ühiselt, välja arvatud juhul kui üks abikaasa on sellise tehingu sõlmimiseks saanud teiselt abikaasalt volituse (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 4).

Kui tehing on sõlmitud ilma teise abikaasa nõusolekuta, võib viimane tehingu kinnitada ühe kuu jooksul alates tehingust teadlikuks saamise kuupäevast (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 6). Teine abikaasa võib ilma tema nõusolekuta sõlmitud ja hiljem kinnitamata jäetud tehingud hagi korras vaidlustada ühe aasta jooksul alates tehingust teadlikuks saamise kuupäevast, tingimusel, et teine tehinguosaline käitus pahauskselt (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.96 lõige 1). Tehingu, mille sõlmimiseks oleks olnud vaja teise abikaasa kirjalikku nõusolekut või mille oleksid võinud sõlmida ainult mõlemad abikaasad ühiselt, võib tunnistada kehtetuks olenemata sellest, kas teine tehinguosaline sõlmis tehingu hea- või pahauskselt, välja arvatud juhul, kui üks abikaasa või mõlemad kasutasid tehingu sõlmimiseks pettust või petsid avalike registrite eest vastutavat asutust või teisi asutusi või ametnikke. Viimasel juhul võib tehingu kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui teine tehinguosaline käitus pahauskselt (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.96 lõige 2).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Tehingu sõlmimisel eeldatakse, et abikaasal on selleks olemas teise abikaasa nõusolek, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlmimiseks on vaja teise abikaasa kirjalikku nõusolekut (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 3).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Abikaasade ühisvarana ei käsitata järgmisi kohustusi:

• kohustused, mis on seotud kaasomandina omandatud vara selle omandamise hetkel koormanud või hiljem tekkinud koormatistega;
• ühisvara valitsemisega seotud kohustused;
• majapidamise ülalpidamisega seotud kohustused;
• õigusabikuludega seotud kohustused, juhul kui hagi käsitleb ühisvara või perekonna huve;
• selliste tehingute, mille üks abikaasa sõlmis ilma teise abikaasa nõusolekuta või mille viimane hiljem kinnitas, ning selliste tehingute, mille puhul teise abikaasa nõusolekut ei olnud vaja, juhul kui tehingud sõlmiti perekonna huvides, tagajärjel tekkinud kohustused (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.109 lõige 1).

Juhul kui abikaasad vastutavad ühiselt ja üksikult võlausaldajate nõuete eest ning ühisvarast nende katmiseks ei piisa, täidetakse nõuded abikaasade lahusvarast (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.113).

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abikaasadel on õigus sätestada abieluvaralepingus järgmist:

• vara, mille üks abikaasa on omandanud enne abielu ja selle kestel, on selle abikaasa lahusvara;
• abikaasade enne abielu omandatud varast saab pärast abielu registreerimist ühisvara;
• abielu kestel omandatud vara on osaliselt jagatud ühisvara (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.104 lõige 1).

Abikaasad võivad abieluvaralepingus sätestada, et teatud abieluvararežiimi kohaldatakse kogu nende varale, ainult kindlale osale sellest või konkreetsele vallasvarale (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.104 lõige 2).

Abikaasad võivad abieluvaralepingus määrata kindlaks nii nende olemasolevale kui ka tulevasele varale kohaldatava abieluvararežiimi (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.104 lõige 3).

Abieluvaraleping võib sisaldada sätteid ka õiguste ja kohustuste kohta, mis käsitlevad vara valitsemisest, vastastikusi ülalpidamiskohustusi, osalust perekonna vajaduste katmises ja seotud kulutuste kandmises, vara jagamise menetlust abielulahutuse korral ning teisi abikaasade vastastikuste varaliste suhetega seotud küsimusi (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.104 lõige 4).

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Abieluvaraleping tuleb sõlmida tsiviilõiguse notari juures ning registreerida abieluvaralepingute registris (vt punkt 4) (tsiviilseadustiku paragrahv 3.103).

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist (abielueelne leping) või igal ajal pärast abielu registreerimist (abielujärgne leping). Enne abielu registreerimist sõlmitud abieluvaraleping jõustub abielu registreerimise päeval. Abielujärgne leping jõustub selle sõlmimise kuupäeval, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (tsiviilseadustiku paragrahv 3.102).

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Abieluvaralepingut võib igal ajal ja abikaasade vastastikusel kokkuleppel tsiviilõiguse notari juures kohtu loaga muuta või selle lõpetada (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.103 lõige 2, paragrahvi 3.106 lõige 1).

3.5. Kas abieluvaralepingus sisalduvatel kokkulepetel võib vastavalt teie riigi siseriiklikule õigusele olla tagasiulatuv jõud, kui abikaasad selle lepingu abielu ajal sõlmivad?

Leedus võib abielulepingu sõlmida enne abielu või pärast abiellumist. Enne abielu registreerimist sõlmitud abieluleping jõustub abielu registreerimise kuupäevast. Pärast abiellumist sõlmitud abieluleping jõustub selle sõlmimisel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Abielulepingut ja selle muudatusi võib kolmandate isikute vastu kasutada üksnes juhul, kui leping ja selle muudatused on registreeritud abielulepingute registris. Abielulepingu muudatustel ei ole tagasiulatuvat mõju.

4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?

Leedus on olemas abieluvaralepingute register, mida haldab hüpoteegi keskamet.

4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?

Registrisse kantakse andmed abieluvaralepingute ning vara jagamise kohta.

Registrisse tuleb kanda abieluvaralepingu sõlmimise kuupäev, üksikasjalikud andmed lepinguosaliste kohta, lepingu jõustamise kuupäev või tingimused, üksikasjad vara kohta, millele kohaldatava režiimi kohaselt abieluvaraleping kehtib ning kohaldatav abieluvararežiim (abieluvaralepingute registrit käsitlevate eeskirjade paragrahv 14).

Registrisse tuleb kanda kas ühisvara jagamist käsitlev leping või kohtuotsus, üksikasjad lepinguosaliste või nende isikute kohta, kelle vara kohtuotsuse alusel jagatakse, üksikasjad vara kohta, millele kinnitatud lepingut või varade jagamise kohtuotsust kohaldatakse ning kohaldatav abieluvararežiim abieluvaralepingute registrit käsitlevate eeskirjade paragrahv 15).

4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?

Registri väljavõtteid on võimalik saada kirjalikult kas e-posti, kirja või muu kommunikatsioonivahendi teel, või isiklikult abieluvaralepingute registrit käsitlevate eeskirjade paragrahv 63).

Registri andmed antakse välja igaühele, kellel on andmete kasutamiseks mõistlik ja seaduslik põhjendus abieluvaralepingute registrit käsitlevate eeskirjade paragrahv 67).

4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?

Abieluvaraleping ja selle muudatused on kolmandatele pooltele siduvad, kui need on Abieluvaralepingute Registris registreeritud. See reegel ei kehti, kui kolmas pool oli tehingu sõlmimise ajal abieluvaralepingust ja selle muudatustest teadlik (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.103 lõige 3).

4.5. Kas teie riigis saab registreerida abieluvaralepingu, mis on sõlmitud välisriigis vastavalt välisriigi seadustele? Kui jah, siis millistel tingimustel või formaalsustega?

Leedus on võimalik välismaal sõlmitud abieluleping registreerida abielulepingute registris. 

Välisriigis sõlmitud abielulepingu võib registreerida abielulepingute registris, kui vähemalt ühel poolel on Leedu rahvastikuregistris sätestatud isikukood ja isikukood on märgitud abielulepingus.

Üks abikaasadest või elukaaslastest, kes soovib registreerida abielulepingut või registreerida välisriigis heakskiidetud lepingu muudatusi, samuti registreerida sellise lepingu lõpetamise, võib esitada andmed abielulepingute registrisse isiklikult või volitatud isiku kaudu, posti teel või elektrooniliselt.

Kõik abielulepingute registrisse esitatud andmed ja dokumendid on leedukeelsed. Kui dokumendid ei ole kirjutatud leedu keeles, tuleb lisada õigusaktidega kehtestatud korras kinnitatud tõlge. Välisriigis sõlmitud abieluleping peab olema kinnitatud apostilliga või legaliseeritud.

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

Eeldatakse, et mõlemale abikaasale kuulub võrdne osa ühisvarast (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.117 lõige 1).

Enne abikaasade ühisvara jagamist tuleb esmalt määrata kindlaks, missugune vara on ühisvara ja missugune vara on kummagi abikaasa lahusvara. Ühisvara kasutatakse kõigepealt maksetähtajaga võlgade maksmiseks, mida nimetatud varast on lubatud maksta. Kui ühisvara bilanss on positiivne, jagatakse see abikaasade vahel võrdselt, välja arvatud tsiviilseadustikus osutatud juhtudel (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.118).

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

Pärast abielulahutust vastutavad abikaasad tekkinud võlgade eest kaasvõlgnikena.

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?

Kui kohtus ühele abikaasale jäetud vara väärtus on suurem kui tema osa ühisvarast, peab see abikaasa teisele abikaasale maksma hüvitist (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.117 lõige 3).

Ühe abikaasa surma korral on üleelanud abikaasal õigus poolele ühisvarast (notariameti seaduse paragrahv 52). Lisaks sellele on üleelanud abikaasal seadusjärgse pärimise kohaselt pärimisõigus koos esimese või teise järjekorra pärijatega (kui neid on). Üleelanud abikaasa pärib koos surnud abikaasa esimese järjekorra pärijatega (lastega) ühe veerandiku pärandist, kui pärijaid ei ole lisaks abikaasale rohkem kui kolm. Kui pärijaid on rohkem kui kolm, pärib abikaasa teiste pärijatega võrdse osa. Kui abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega (vanemad ja lapselapsed), on tal õigus poolele pärandist. Kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole, pärib abikaasa kogu päritava pärandvara (tsiviilseadustiku paragrahv 5.13).

Ei.

Leedu Vabariigi tsiviilseadustiku sätted, mis käsitlevad kooselu ilma abielu registreerimiseta või registreeritud kooselu, ei ole veel jõustunud.

Leedu Vabariigi kohtutel on perekonnaasjades pädevus, kui vähemalt üks abikaasa on Leedu Vabariigi kodakondsusega või kodakondsuseta isik, kelle elukoht asub Leedu Vabariigis (Leedu Vabariigi tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvi 784 lõige 1). Kui mõlema abikaasa elukoht asub Leedu Vabariigis, tegeleb nende perekonnaasjadega üksnes Leedu Vabariigi kohus (tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvi 784 lõige 2). Leedu Vabariigi kohus on perekonnaasjades pädev isegi siis, kui mõlemad abikaasad on välisriikide kodanikud, kuid elavad Leedu Vabariigis (tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvi 784 lõige 3).

Leedu Vabariigis asuva kinnisvaraga seotud asjadega tegelevad üksnes Leedu Vabariigi kohtud (tsiviilmenetluse seadustiku paragrahv 786).

Kohtuasja arutatakse kostja elukoha ringkonnakohtus (tsiviilmenetlusseadustiku paragrahvid 26 ja 29).