
Paarid Luksemburg
Last updated on: 11.05.2022
Selle lehekülje ingliskeelset ja riigikeelset versiooni haldab vastav kontaktpunkt. Tõlkeid teistesse keeltesse tehakse ja ajakohastatakse järk-järgult. Seetõttu ei pruugi võimalikud hiljutised uuendused olla selles keeleversioonis kättesaadavad. Värskeima versiooni saamiseks vaadake ingliskeelset või riigikeelset versiooni.
1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?
Kui abikaasad ei vali teisiti, kohaldatakse nende abieluvararežiimile sama õigust, mida nende kodakondsuselegi, juhul kui neil on sama kodakondsus. Kui neil on erinev kodakondsus, reguleerib nende abieluvararežiimi selle riigi õigus, kus asub mõlema abikaasa esimene alaline elukoht pärast abielu (14. märtsi 1978. aasta abieluvararežiimide suhtes kohaldatavat õigust käsitleva Haagi konventsiooni, mille sätted võeti Luksemburgi õigusesse üle 17. märtsi 1984. aasta seadusega, paragrahv 4).1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?
Isegi siis, kui neil on sama kodakondsus, võivad tulevased abikaasad teha abieluvararežiimile kohaldatava õiguse suhtes reguleeritud ja piiratud valiku. Nad võivad valida ühe järgmistest õigustest: mis tahes riigi õiguse, mille kodakondne üks tulevastest abikaasadest valiku hetkel on; selle riigi õiguse, kus valiku hetkel asub ükskõik kumma tulevase abikaasa alaline elukoht; selle riigi õiguse, kuhu üks abikaasadest pärast abiellumist oma esimese uue alalise elukoha rajab (Haagi konventsiooni paragrahvid 3 ja 6).Kohaldatava õiguse valik tuleb sätestada sõnaselgelt, abieluvaralepingule ettenähtud vormis, või peab see selguma kaudselt, kuid tingimata, abieluvaralepingu sätetest (Haagi konventsiooni paragrahvid 11 ja 13). Tsiviilseadustiku (Code civil ) paragrahvis 1387 sätestatakse, et valitud õigus ei tohi minna vastuollu üldtunnustatud moraalipõhimõtetega ega tsiviilseadustiku paragrahviga 1388 ja sellele järgnevate paragrahvidega.
2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?
Kohustuslik abieluvararežiim on varaühisus, mida nimetatakse ka soetisühisuseks (tsiviilseadustiku paragrahv 1400). Selles režiimis eristatakse ühisvara ja kummagi abikaasa lahusvara.Ühisvara hulka kuulub soetatud vara, st abikaasade ametitegevusest saadud töötasu, nende isiklikust varast saadud kasu ja sissetulek ning vara, mille kumbki abikaasa on abielu kestel tasu eest omandanud (tsiviilseadustiku paragrahv 1401).
Lahusvara hulka kuulub vara, mis kuulus ühele abikaasale juba enne abielu registreerimise päeva, abielu kestel ühele abikaasale kingitud või pärandatud vara (tsiviilseadustiku paragrahv 1405) ning isiklik vara, mille abikaasad on omandanud abielu kestel ning mida käsitatakse ühe abikaasa lahusvarana (tsiviilseadustiku paragrahv 1404).
2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?
Tsiviilseadustiku paragrahvi 1402 kohaselt käsitatakse igasugust vallas- või kinnisvara ühisvarana, kui ei ole tõendanud, et õigusnormide kohaselt on tegemist ühe abikaasa lahusvaraga.Tsiviilseadustiku paragrahvi 1421 lõike 1 kohaselt käsitatakse sellist ühisvara, mille kohta kumbki abikaasa ei suuda tõendada, et ta on selle abielu kestel üksi omandanud, mõlema abikaasa omandatud varana.
2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?
Puuduvad sätted, mis kohustaksid abikaasasid inventuuri tegema. Selleks et tulevikus vaidlusi vältida, võib notariaalselt kinnitatud inventuuri tegemine siiski olla soovitatav.2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?
Kumbki abikaasa võib oma lahusvara valitseda, kasutada ja käsutada (tsiviilseadustiku paragrahv 1428) kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahvis 215 kehtestatud piiranguga, mille kohaselt abikaasad ei tohi eraldi võõrandada õigusi, millega perekonna elukoht on tagatud, ega sinna kuuluvaid mööbliesemeid. Kumbki abikaasa haldab ja käsutab üksinda vabalt vara, mille ta on toonud ühisvarasse omal initsiatiivil (tsiviilseadustiku paragrahv 1421).Üks abikaasa ei tohi ilma teise abikaasa nõusolekuta käsutada vara, mille mõlemad abikaasad on abielu kestel koos omandanud (tsiviilseadustiku paragrahvi 1421 lõige 1).
Kui üks abikaasa valitseb, kasutab või käsutab üksi oma isiklikku vallasvara, eeldatakse, juhul kui kolmas pool tegutses heauskselt, et abikaasal on õigus selline tehing üksi sõlmida. Seda sätet ei kohaldata tasuta teostatud tehingutele. Seda sätet ei kohaldata ka tsiviilseadustiku paragrahvi 215 lõikes 2 nimetatud mööbliesemetele ega materiaalsele vallasvarale, mille isiklik laad annab põhjust eeldada, et see kuulub teisele abikaasale (tsiviilseadustiku paragrahv 222).
Kumbki abikaasa vastutab ise mis tahes vigade eest, mis ta on oma varade valitsemisel teinud (tsiviilseadustiku paragrahvi 1421 lõige 3). Kohaldatakse tsiviilvastutuse õiguslikku režiimi. Pettuse või võimu kuritarvitamise korral võidakse nõuda ühe abikaasa sõlmitud ja ühisvarasse kuuluvat vara käsitleva tehingu tühistamist. Teine abikaasa võib tühistamise taotluse esitada kahe aasta jooksul alates tehingust teadlikuks saamise päevast, kuid mitte kunagi hiljem kui kaks aastat pärast varaühisuse lõppemist (tsiviilseadustiku paragrahv 1427).
2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?
Kumbki abikaasa võib ise sõlmida lepinguid seoses kodumajapidamise ülalpidamise või laste kasvatamisega. Iga võlg, mis ühel abikaasal on tekkinud eespool nimetatu tagajärjel, on teisele abikaasale ühiselt ja üksikult siduv. Ühist ja üksikut vastutust ei teki selliste kulude korral, mis on perekonna elustiili, tehingu otstarbekust või tarbetust või lepinguosalise kolmanda poole hea- või pahauskset tegutsemist arvestades ilmselgelt liigsed. Seda ei teki ka järelmaksuga ostude tagajärjel tekkinud kohustuste korral, kui neid ei tehtud mõlema abikaasa nõusolekul (tsiviilseadustiku paragrahv 220).2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?
Kumbki abikaasa vastutab ise oma isiklike võlgade eest (tsiviilseadustiku paragrahvi 1410).Isiklike võlgade korral on võlausaldajatel õigus algatada menetlus võla tekitanud abikaasa lahusvara ning selle vara suhtes, mille ta on abielu kestel ainuisikuliselt omandanud (tsiviilseadustiku paragrahvid 1411 kuni 1413).
Kui võla on tekitanud ainult üks abikaasa, on võlausaldajatel õigus arestida kogu ühisvara ja võla tekitanud abikaasa lahusvara. Põhimõtteliselt ei tohi nad arestida selle abikaasa lahusvara, kes võlga ei tekitanud, välja arvatud juhul, kui võla on tekitanud mõlemad abikaasad isiklikult, ühiselt või üksikult, või kui võla eest mittevastutav abikaasa oli tagatise andja (tsiviilseadustiku paragrahvid 1412 kuni 1414).
3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?
Abikaasad ei pea oma varale kohaldama kohustuslikku režiimi, vaid võivad valida oma isiklikule olukorrale kohandatud abieluvaralepingu.Tsiviilseadustikus on määratletud kolm peamist lepinguliste režiimide kategooriat:
- varaühisuse režiimid;
- varalahususe režiim;
- soetisvaras osalemise režiim.
Kõik lepingulised režiimid toetuvad põhimõttele, et abikaasad võivad kohaldatava abieluvararežiimi vabalt valida. Nende valikuvabadusel on siiski teatud piirangud, kuna nad peavad järgima kindlaid põhimõtteid.
Nimelt ei tohi abieluvaraleping minna vastuollu üldtunnustatud moraalipõhimõtetega (tsiviilseadustiku paragrahv 1387), kalduda kõrvale vanema hooldusõigustele, õiguskaitsele ja eestkostele kohaldatavatest eeskirjadest (tsiviilseadustiku paragrahv 1388) ega näha ette ühtki kokkulepet ega loobumist, mis muudaks kohustuslikku pärimiskorda (tsiviilseadustiku paragrahv 1389). Tsiviilseadustiku paragrahvide 212 kuni 226 sätete punkte tuleb täiel määral järgida, välja arvatud abieluvararežiimi kohaldamist käsitlevad punktid.
Vararežiimid on esitatud tsiviilseadustiku paragrahvis 1479 ja sellele järgnevates paragrahvides. Abikaasad võivad valida teatud arvu abieluvaralepinguid, neist kõige tuntum on üldine varaühisus, mis on sätestatud tsiviilseadustiku paragrahvis 1526. Üldise varaühisuse korral on kogu olemasolev ja tulevane vara, nii vallas- kui ka kinnisvara, osa ühisvarast. Lahusvara abikaasadel seega puudub, ainus erand on kummagi abikaasa isiklikku laadi vara. Kõik abikaasade võlad on ühised ning mõlemad abikaasad vastutavad nende eest ühiselt ja üksikult. See kehtib isegi ühel abikaasal enne abielu tekkinud võlgadele.
Varalahususe režiimi reguleerivad tsiviilseadustiku paragrahvid 1536 kuni 1541. Selle režiimi korral abikaasadel ühisvara põhimõtteliselt puudub. Kogu vara kuulub kas ühele või teisele abikaasale. Kumbki abikaasa säilitab õiguse oma isiklikku vara valitseda, kasutada ja vabalt käsutada ning vastutab tal enne abielu või selle kestel tekkinud võlgade eest (tsiviilseadustiku paragrahv 1536). Ainus erand on ühel abikaasal kodumajapidamise ülalpidamise või laste kasvatamisega seoses tekkinud võlg.
Soetisvaras osalemise režiimi reguleerivad tsiviilseadustiku paragrahvid 1569 kuni 1581. Kumbki abikaasa säilitab õiguse oma isiklikku vara valitseda, kasutada ja vabalt käsutada. Selle režiimi korral kohaldatakse abielu kestel abikaasade varasuhetele justkui varalahususe režiimi ning selle lõpetamisel justkui varaühisuse režiimi (tsiviilseadustiku paragrahv 1569).
3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?
Kõik abieluvaralepingud tuleb koostada notari juures (tsiviilseadustiku paragrahv 1394). Seega on sellise dokumendi koostamiseks oluline pöörduda notari poole.3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?
Abieluvaralepingu võib koostada kas enne abielu või selle kestel. Kui abieluvaraleping on koostatud enne abielu, jõustub see alles abielu sõlmimise kuupäeval (tsiviilseadustiku paragrahv 1395). Kui abieluvaraleping on koostatud abielu kestel, jõustub see poolte vahel notariaaltoimingu teostamise kuupäeval (tsiviilseadustiku paragrahv 1397).3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?
Pärast lepingulist või põhikirjalist abieluvararežiimi on kohaldatud kaks aastat, võivad abikaasad teatud piirangutega kooskõlas teha nimetatud režiimi notariaaltoimingu korras neile asjakohastena näivaid muudatusi või seda täielikult muuta (tsiviilseadustiku paragrahvi 1397 lõige 1).3.5. Kas abieluvaralepingus sisalduvatel kokkulepetel võib vastavalt teie riigi siseriiklikule õigusele olla tagasiulatuv jõud, kui abikaasad selle lepingu abielu ajal sõlmivad?
Ei.4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?
Luksemburgis avalikustatakse abieluvaralepingud nii, et lepingu väljavõte antakse hoiule prokuratuuris asuvasse kodanikeandmete registrisse ning toimikusse kantakse sellekohane kirje (uue tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvid 1018, 1026, 1126 ja sellele järgnevad paragrahvid).Abieluvaralepingutele, mis näevad abikaasale üleelamise korral ette eraldise kogu varast või selle osast, sealhulgas ka surnud abikaasa pärandvarast, või mis kalduvad kõrvale ühisvara seaduslikust jaotamiskorrast ning mis on Luksemburgi maaregistris ja pärandvara osakonnas (Administration de l’Enregistrement et des Domaines) registreeritud, kohaldatakse erilist abieluvararežiimi.
Kui üks abikaasadest on kaupleja või jaemüüja, tuleb abieluvaralepingu väljavõte kanda Luksemburgi äriregistrisse (uue tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvi 1020 lõige 5).
4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?
Registrisse tuleb kanda ka järgmine: varalahususe taotlused, notariaaltoimingud, otsused abieluvararežiimi ja eelkõige selle muudatuste kohta (see ei piira selle olemasolu korral eelneva režiimi lõpetamist, kui seda on veel vaja teha).4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?
Kodanikeandmete registris asuvate väljavõtete koopiaid võib jagada igaühele, kes neid taotleb. Kui toimikusse on lisatud kustutamismärge, tohib nimetatud registris asuvate väljavõtete koopiaid välja anda üksnes riigiprokuratuuri loal (uue tsiviilmenetluse seadustiku paragrahv 1129). Äriregistri väljavõtetega saab tutvuda kohapeal või neid internetist äriregistri veebilehelt tellida (www.rcsl.lu).4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?
Registreerimise õiguslikud tagajärjed erinevad olenevalt sellest, kas need seonduvad lepinguosaliste või kolmandate pooltega. Lepinguosaliste vahel jõustuvad muudatused alates notariaaltoimingu kuupäevast. Kolmandate poolte suhtes jõustuvad muudatused kolm kuud pärast nende toimikus registreerimist, välja arvatud juhul, kui abikaasad on kolmandaga poolega lepingulisesse suhtesse astumisel teda muudatustest teavitanud (tsiviilseadustiku paragrahvi 1397 lõige 2). Muudatused ei ole siduvad sellistele võlausaldajatele, kes saavad kasu enne muudatuste tegemist omandatud õigustest (tsiviilseadustiku paragrahvi 1397 lõige 3).4.5. Kas teie riigis saab registreerida abieluvaralepingu, mis on sõlmitud välisriigis vastavalt välisriigi seadustele? Kui jah, siis millistel tingimustel või formaalsustega?
Jah. Sel juhul on vaja nii „acte de dépôt“ kui ka tõlget.5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?
Varasuhe lõppeb abielulahutusega (tsiviilseadustiku paragrahv 1441). Abielu lõppemise korral võtab kumbki abikaasa oma lahusvara, kui see mitterahalisena veel olemas on, või seda asendava vara tagasi oma valdusesse (tsiviilseadustiku paragrahv 1467).Seejärel luuakse hüvituskonto, mille abil jälgitakse ühisvarast kummalegi abikaasale makstavaid ning abikaasadelt ühisvarasse makstavaid hüvitisi (tsiviilseadustiku paragrahv 1468).
Seejärel toimub varade jagamine (tsiviilseadustiku paragrahv 1475 jj). Kui sõbralikule kokkuleppele ei jõuta, lahendab pooltevahelise vaidluse kohus.
5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?
Ühel abikaasal eraldi tekkinud võlgade puhul võib nimetatud abikaasa vastu esitada hagi kogu võlasumma ulatuses. Teise abikaasa vastu võib hagi esitada poole võlasumma ulatuses, välja arvatud ühise ja üksiku vastutuse korral (tsiviilseadustiku paragrahvid 1482 ja 1483). Ühe abikaasa isikliku võla eest ei tohi esitada hagi teise abikaasa vastu.5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?
Ei.Kui surnud isikul on lapsi või lapselapsi ning tema testamendis või tema valikul ei ole sätestatud teisiti, on tema üleelanud abikaasal õigus pärida kas abielust sündinud lapsele määratud väikseima osaga võrdne osa, tingimusel, et see on vähemalt veerandik pärandvarast, või siis abikaasade ühise elukohana kasutatud kinnisvara ja selles asuva sisustuse kasutusvaldus, tingimusel, et surnu oli kõnealuse kinnisvara ainuomanik või kaasomanik koos üleelanud abikaasaga (tsiviilseadustiku paragrahvi 767 lõige 1).
Kui surnul ei ole lapsi ega lapselapsi ning testamendis ei ole sätestatud teisiti, on tema üleelanud abikaasal õigus pärida täieliku omandina kogu pärandvara (tsiviilseadustiku paragrahvi 767 lõige 2).
Abieluvaralepingu olemasolu võib mõjutada pärandvara koosseisu ja isegi selle olemasolu.
Kui surnul ei ole lapsi ega lapselapsi ning testamendis ei ole sätestatud teisiti, on tema üleelanud abikaasal õigus pärida täieliku omandina kogu pärandvara (tsiviilseadustiku paragrahvi 767 lõige 2).
Abieluvaralepingu olemasolu võib mõjutada pärandvara koosseisu ja isegi selle olemasolu.
Ei.
9. juuli 2004. aasta seadus (Mém. P. 2019 et seqq., Parl. Doc. no. 4946) teatavate partnerlussuhete õiguslike tagajärgede kohta jõustus 1. novembril 2004. aastal. Partnerlusdeklaratsiooni sõlminud partnerid võivad oma kooselu varalised tagajärjed kindlaks määrata omavahelise kirjaliku lepinguga. Lepingu võib sõlmida igal ajal, samuti seda muuta. Lepingu sõlmimist või muutmist käsitlev teatis tuleb riigiprokuratuuri edastada kolme tööpäeva jooksul (2004. aasta seaduse paragrahv 6).
Lepingu puudumisel tulenevad partnerlusdeklaratsioonist siiski partneritevahelised õigused ja kohustused, mis on paljudes aspektides sarnased abikaasade omadele. Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse üksnes partnerlusele, mis on deklareeritud käesoleva seaduse paragrahviga 3 kooskõlas (2004. aasta seaduse paragrahv 1). Registreerimata mitteabieluliste liitude vararežiimide kohta erisätted puuduvad.
2004. aasta seadust täiendati hiljuti 3. augusti 2010. aasta seadusega (Mém. P. 2190, Parl. Doc. no. 5904), mille paragrahvi 4 lõikes 1 tunnustatakse välisriigis sõlmitud partnerlusi, võimaldades neile nõnda Luksemburgis sõlmitud partnerlustega võrdväärsed hüved.
Lepingu puudumisel tulenevad partnerlusdeklaratsioonist siiski partneritevahelised õigused ja kohustused, mis on paljudes aspektides sarnased abikaasade omadele. Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse üksnes partnerlusele, mis on deklareeritud käesoleva seaduse paragrahviga 3 kooskõlas (2004. aasta seaduse paragrahv 1). Registreerimata mitteabieluliste liitude vararežiimide kohta erisätted puuduvad.
2004. aasta seadust täiendati hiljuti 3. augusti 2010. aasta seadusega (Mém. P. 2190, Parl. Doc. no. 5904), mille paragrahvi 4 lõikes 1 tunnustatakse välisriigis sõlmitud partnerlusi, võimaldades neile nõnda Luksemburgis sõlmitud partnerlustega võrdväärsed hüved.
On üldtunnustatud, et rahvusvahelisel tasandil määratakse pädev kohus kooskõlas samade eeskirjadega, mille kohaselt määratakse territoriaalne pädevus riiklikus õiguses. Olenevalt asjaoludest võivad rolli mängida ka teised tegurid, näiteks kohtualluvust andvad tegurid, elukoht (peamine tegevuskoht), rahvus, vara asukoht jms.
Luksemburgi Suurhertsogiriigis kaasneb abielulahutuse või lahuselu otsusega tavaliselt ka varaühisuse lõpetamine ja ühisvara jagamine, millega tegeleb otsuse kohaselt notar.
Abieluvararežiimide seisukohalt ei olene pädevus põhimõtteliselt kinnisvara asukohast. Seetõttu võivad Luksemburgi kohtud anda korralduse müüa ka välismaal asuvat kinnisvara.
Kui määratud notar ei suuda pooli lepitada, koostab ta poolte vastastikuste nõuete kohta probleemide protokolli ning suunab asja kohtusse.
Luksemburgi Suurhertsogiriigis kaasneb abielulahutuse või lahuselu otsusega tavaliselt ka varaühisuse lõpetamine ja ühisvara jagamine, millega tegeleb otsuse kohaselt notar.
Abieluvararežiimide seisukohalt ei olene pädevus põhimõtteliselt kinnisvara asukohast. Seetõttu võivad Luksemburgi kohtud anda korralduse müüa ka välismaal asuvat kinnisvara.
Kui määratud notar ei suuda pooli lepitada, koostab ta poolte vastastikuste nõuete kohta probleemide protokolli ning suunab asja kohtusse.