1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

Kinnisvara suhtes kohaldatakse lex rei sitae reeglit. See tähendab, et vara suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, milles see asub.

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?

Abikaasadel ei ole võimalust valida abieluvararežiimi reguleerivat õigust.

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Abielulepingu puudumisel kohaldatakse abikaasade vahel vara ühisust (Malta tsiviilkoodeksi artikkel 1316). Ühisvara hõlmab kogu vara, mida kumbki abikaasa omandab oma tööd tehes, kummagi abikaasa vara vilju ning kummagi abikaasa poolt abielu vältel tasu eest ostetud vallas- ja kinnisvara. Kõik kummagi abikaasa poolt kas annetusena või pärandina saadud varad loetakse selle saanud/pärinud abikaasa isiklikuks varaks.

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Kui puuduvad tõendid vastupidise kohta, eeldatakse kogu abikaasade või neist ühe poolt vallatava vara kohta, et see on ühisvara (tsiviilkoodeksi artikli 1321 lõige 1). Kui abielulepingut ei sõlmita, kehtib eeldus, et kogu kummagi abikaasa poolt abielu vältel tasu eest soetatav vallas- ja kinnisvara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Õigusnormidega ei ole sellist kohustust kehtestatud. Abikaasadel on siiski vabadus koostada abielulepingus kummalegi neist kuuluvate varade inventuur.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Ühisvara tavapärase haldamise toiminguid võib teha kumbki abikaasa. Erakordseid haldustoiminguid võivad abikaasad siiski teha ainult koos. Seaduses on täpselt sätestatud, milliseid toiminguid loetakse erakorraliseks halduseks, milleks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut (tsiviilkoodeksi artikkel 1322).

Näiteks on mõlema abikaasa nõusolekut vaja ühisvarasse kuuluva kinnisvara võõrandamiseks, kuid abikaasade ühise kodu võõrandamiseks isegi juhul, kui see kuulub ainult ühele abikaasale. Kui mõlema abikaasa nõusolekut vajavaid toiminguid teeb ainult üks ilma teise nõusolekuta, võib neid viimase nõudmisel tühistada juhul, kui toimingud puudutavad asja- või võlanõudeõiguse võõrandamist või loomist kinnisvara üle. Kui sellised toimingud puudutavad vallasvara, võib neid tühistada ainult juhul, kui nendega antakse õiguseid asjaomase vallasvara üle edasi kinkimise teel (tsiviilkoodeksi artikkel 1326).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Ühisvara tavapärase haldamise toiminguid võib teha üks abikaasa üksi, kuid need on siduvad ka teise abikaasa suhtes.

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Abikaasad vastutavad ühisvaraga ja isikliku varaga ühiselt ühisvaraga seotud ning perekonna vajaduste nimel võetud võlgade eest (tsiviilkoodeksi artiklid 1327 ja 1330).

Abikaasa isikliku varaga seotud võlad moodustavad osa tema isiklikest võlgadest, nagu ka teise abikaasa vajaliku nõusolekuta tehtud ühisvara erakorraliste haldustoimingute läbi tekkinud võlad. Isiklike võlgade võlausaldajad rahuldavad oma nõuded võlgnikust abikaasa isikliku vara suhtes. Kui sellest aga ei piisa, võivad nad kasutada ka ühisvara, kuid ainult selle osa ulatuses, mis võlgnikule ühisvaras kuulub (tsiviilkoodeksi artikkel 1329).

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abikaasadel on vabadus sõlmida abieluleping, milles nad valivad oma varalisi suhteid reguleeriva abieluvararežiimi. Valida võib kas (1) vara ühisuse või (2) vara lahususe või (3) jäägi ühisuse omaette hallatavana. Jäägi ühisuse režiimi raames omab ja haldab kummagi abikaasa poolt abielu vältel soetatud vara see abikaasa, kes selle soetas, nagu ta oleks ainuomanik (tsiviilkoodeksi artikkel 1339). Jäägi ühisuse režiimi lõpetamisel võrdsustatakse pärast võlgade mahaarvamist abikaasade lõplikud jääkvarad (tsiviilkoodeksi artikkel 1341).

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Abieluleping tuleb sõlmida ametliku dokumendina. Ühendust tuleb võtta notariga.

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Kui abieluleping sõlmitakse enne abiellumist, jõustub see abielu sõlmimisel. Kolmandate isikute jaoks jõustub aga abieluleping päeval, mil notar kannab toimingu riiklikusse registrisse. Kui abieluleping sõlmitakse pärast abiellumist, jõustub see abikaasade jaoks lepingu sõlmimise kuupäevast ning kolmandate isikute jaoks päevast, mil notar kannab toimingu riiklikku registrisse.

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Jah, abielulepingut saab muuda, kuid kõik pärast abiellumist tehtavad muudatused vajavad vabatahtliku jurisdiktsiooni kohtuniku nõusolekut. Enne muudatust tekkinud nõudega olemasolevaid võlausaldajaid muutmine ei mõjuta.

3.5. Kas abieluvaralepingus sisalduvatel kokkulepetel võib vastavalt teie riigi siseriiklikule õigusele olla tagasiulatuv jõud, kui abikaasad selle lepingu abielu ajal sõlmivad?

Malta õiguse kohaselt jõustub abielurežiimi leping alates selle sõlmimise päevast ega saa seega tagasiulatuvalt mõjuda.

Notar peab registreerima abielulepingu hiljemalt 15 päeva pärast lepingu sõlmimist.

4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?

Olemas on ainult üks register. See on justiitsministeeriumi hallatav riiklik register.

4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?

Registreerida tuleb järgmine teave: abielulepingu sõlmimise fakt; toimingu kuupäev; lepinguosaliste andmed; poolte poolt omavaheliste varaliste suhete reguleerimiseks valitud abieluvararežiim.

4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?

Riiklikus registris sisalduvale teabele pääseb juurde iga taotleja. Registrile esitatakse lihtkirjalik taotlus ning ametlik vastus saadakse 10 päeva jooksul taotluse esitamisest. Notarid pääsevad registrile ligi võrgus ning saavad vastuse kohe.

4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?

Peamine mõju on, et kolmandatelt isikutelt (eriti võlausaldajatelt) eeldatakse teadlikkust abielulepingu olemasolust.

4.5. Kas teie riigis saab registreerida abieluvaralepingu, mis on sõlmitud välisriigis vastavalt välisriigi seadustele? Kui jah, siis millistel tingimustel või formaalsustega?

Malta õiguse kohaselt ei ole võimalik registreerida välisriigis koostatud abielulepingut, kuid neid tunnustatakse. Ametlik tõlge tuleb esitada notarile.

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

See sõltub rakendatavast abieluvararežiimist. Kui lahutus/lahuselu on vaidlustatud, otsustab kohus, kuidas vara jagada. Kui seda ei vaidlustata, otsustavad abikaasad ise ning kohus peab selle kinnitama. Tsiviilkoodeksi artikkel 1333 sätestab, et ühisvara jagatakse, määrates kummalegi abikaasale pool ühisvarasse kuuluvatest varadest.

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

See sõltub rakendatavast abieluvararežiimist. Kui lahutus/lahuselu on vaidlustatud, otsustab kohus, kuidas vara jagada. Kui seda ei vaidlustada, otsustavad abikaasad ise ning kohus peab selle kinnitama. Tsiviilkoodeksi artikkel 1333 sätestab, et ühisvara jagamise korral määratakse kummalegi abikaasale pool ühisvarasse kuuluvatest kohustustest.

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?

Vara ühisuse režiimi raames peab kumbki abikaasadest hüvitama ühisusele selle, kui ta on kasutanud ühisvara omaenda võlgade tasumiseks (tsiviilkoodeksi artikli 1331 lõige 1). Kui abikaasa isiklikku vara on kasutatud ühise võla rahuldamiseks või ühisvarasse investeerimiseks, on tal õigus hüvitisele (tsiviilkoodeksi artikli 1331 lõige 2). Kõnealune hüvitamine teostatakse rahaeraldusega (tsiviilkoodeksi artikli 1331 lõige 3)

Sõltub sellest, kas surnud abikaasa oli teinud testamendi või mitte. Abikaasadel on õigus nimetada teineteist testamendis kogu oma pärandi ainupärijaks. Sel juhul võib surnud abikaasa järeltulija nõuda neile reserveeritud seadusjärgse osa (kuigi seda tehakse harva). Kui testamenti ei ole ja lahkunust jääb järele järeltulijaid, saavad lapsed (või nende järeltulijad, kui nad ise on abikaasa surma ajal juba surnud) poole pärandist ning teine pool läheb lesele (tsiviilkoodeksi artikli 808 lõige 1). Lesele jääb ka õigus jätkata elamist oma põhielukohas (tsiviilkoodeksi artikkel 633). Kui lahkunust ei jää järele lapsi või teisi järeltulijaid, on lesk ainupärija (tsiviilkoodeksi artikkel 810).

Ei.

Äsja vastuvõetud kooselu seadus, Malta seaduste ptk 571, sätestab „tavalise, esmase, ühise kodu“ üksnes registreeritud kooselude puhul.

Ühe registreeritud partneri surma korral, kui ühine kodu oli kaasomandis, on üleelanul õigus seal elada oma eluaja jooksul või kuni ajani, mil ta astub abiellu, tsiviilkoosellu või muusse registreeritud koosellu.

Kui ühine kodu kuulus varem surnud registreeritud partnerile, on üleelanul õigus elada nimetatud kodus sellise arvu aastate jooksul, mis võrdub nende aastate arvuga, mille jooksul elukaaslased elasid koos, tingimusel et aastate arv ei ületa 15 aastat. Samal ajal sätestab seadus samuti, et üleelanul on elamisõigus „vita durante“ või kuni sellise ajani, mil ta astub abiellu, tsiviilkoosellu või muusse registreeritud koosellu.

Vallasvaraga seoses tekitab seadus ümberlükatava eelduse, et elukaaslastel on õigus võrdsele osale vallasvaras, mis on „tavalises, esmases, ühises kodus“’, mis omandati kooselu ajal.

Väljaspool ELi määruse 2201/2003 reguleerimisala on Malta kohtutel lahutusmenetlustes pädevus juhul, kui vähemalt üks abikaasadest elas lahutusnõude pädevale tsiviilkohtule esitamise ajal Maltal või kui vähemalt üks abikaasadest oli Malta alaline elanik ühe aasta jooksul vahetult enne lahutusnõude esitamist.