Paarid Prantsusmaa
Last updated on: 11.05.2022
Selle lehekülje ingliskeelset ja riigikeelset versiooni haldab vastav kontaktpunkt. Tõlkeid teistesse keeltesse tehakse ja ajakohastatakse järk-järgult. Seetõttu ei pruugi võimalikud hiljutised uuendused olla selles keeleversioonis kättesaadavad. Värskeima versiooni saamiseks vaadake ingliskeelset või riigikeelset versiooni.
„The information available on this webpage is not up to date because it does not take into account the changes brought by the Franco-German agreement on an elective ‘community of accrued gains’ matrimonial property regime as of 1st May 2013.“
„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par l’accord franco-allemand instituant un régime matrimonial optionnel de la participation aux acquêts à partir du 1er mai 2013.“
Enne 1. septembrit abiellunud abikaasade abieluvararežiimide suhtes kohaldatava õiguse määrab põhimõtteliselt abikaasade esimese ühise kodu asukoht. Selliselt määratletud õigus reguleerib kõiki abikaasade vahelisi varalisi suhteid olenemata nende varade asukohast. See ühenduskriteerium on püsiv: abikaasade esimese ühise elukoha õigust kohaldatakse terve abielu vältel isegi juhul, kui abikaasad kolivad teise riiki.
Alates 1. septembrist 1992 sõlmitud abielude suhtes kohaldatakse abikaasade vaheliste varaliste suhete osas 14. märtsi 1978. aasta Haagi konventsiooni, v.a esmase režiimi osas, mida reguleerivad jätkuvalt Prantsusmaa õigusnormid, mida kohaldatakse kohustuslike sätete alusel (tsiviilkoodeksi artiklid 212-226). Kui abikaasad ei ole enne abiellumist valikud täpsustanud, kohaldatakse põhimõtteliselt nende esimese alalise elukoha õigust. Vastupidiselt üldisele õigusele on Haagi konventsioonis sätestatud kolm juhtumit, mil kohaldatav õigus automaatselt muutub (artikli 7 lõige 2): kui abikaasad registreerivad oma elukoha oma ühises kodakondsusriigis; kui nad elavad pärast abiellumist üle 10 aasta ühes riigis; abikaasade puhul, kes ei olnud registreerinud oma alalist elukohta pärast abiellumist samas riigis (ja kelle abieluvararežiim sõltus seetõttu ühise kodakondsuse riigi õigusest) - kui nad registreerivad alalise elukohta samas riigis. Kõnealune automaatne muudatus jõustub ainult tulevikus (artikkel 8 siiski võimaldab abikaasadel tuua kõik oma varad uue õiguse reguleerimise alla, tingimusel, et see valik ei kahjusta kolmandate isikute õigusi).
Pärast Euroopa 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1103 vastuvõtmist kehtivad uued eeskirjad abieludele, mis sõlmitakse alates 29. jaanuarist 2019 ja abieludele, mis sõlmitakse enne määruse jõustumist ning milles abikaasad on valinud oma abielurežiimile alates 29. jaanuarist 2019 kohaldatava õiguse.
Kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, sätestab artikkel 26 kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks järgmised astmestatud ühendavad tegurid.
Kui üks abikaasadest esitab vastava taotluse, võib pädev õigusasutus erandina otsustada muu riigi õiguse kohaldamise, kui pärast abielu sõlmimist esimese ühise alalise elukohariigi õigus (artikli 22 lõige 3).
Samuti võivad abikaasad muuta nende abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust abielu ajal. Sellisel juhul kohaldub Haagi konventsioon isegi abikaasadele, kes olid abielus enne selle jõustumist, tingimusel et valik tehti pärast konventsiooni jõustumist (artikkel 21). Siin on valik piiratud kahe artiklis 6 osutatud õigusega: selle riigi õigus, mille kodanik kumbki abikaasadest kohaldatava õiguse määramise ajal on, või selle riigi õigus, milles kumbki abikaasadest kohaldatava õiguse määramise ajal alaliselt elab. Haagi konventsioon võimaldab abikaasadel määrata oma kinnisvara täielikult või osaliselt asukoha jurisdiktsiooni alla (artikli 6 lõige 2). Uut seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt abiellumise kuupäevani vastavalt kolmandate isikute õigustele, kuid abikaasad võivad otsustada, et kohaldatava õiguse muudatus ja seega võimalik abieluvararežiim kehtivad üksnes tuleviku suhtes: sellisel juhul peaks neile soovitama lõpetada oma varasem abieluvararežiim. 28. oktoobri 1997. aasta seadusega 97-987 muudeti tsiviilkoodeksit, kohandades seda Haagi konventsiooni sätetele ning korraldades välisriigi õiguse kohaldamisest tulenenud abieluvararežiimi vahetamist puudutavat avaldamisnõuet.
Määruses (EL) 2016/1103 sätestatakse võimalus valida abieluvararežiimi suhtes kohaldatav õigus, milleks võib olla selle riigi õigus, mille kodakondsus on vähemalt ühel abikaasal või kus on ühe või mõlema abikaasa alaline elukoht valiku tegemise ajal (artikkel 22). Võimalus valida kohaldatavat õigust kehtib abielulepingu või kohaldatava õiguse valikut käsitleva lepingu raames üksnes alates 29. jaanuarist 2019 ning kooskõlas artiklis 23 sätestatud vorminõuetega.
Abieluvararežiimile abielu kestel kohaldatava õiguse valik mõjutab üksnes tulevikku, kui abikaasad ei lepi kokku teisiti ja see ei piira kolmandate poolte õigusi.
„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par l’accord franco-allemand instituant un régime matrimonial optionnel de la participation aux acquêts à partir du 1er mai 2013.“
1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?
Enne 1. septembrit 1992 sõlmitud abielude suhtes kohaldatakse üldist õigust, kuid pärast nimetatud kuupäeva ja enne 28. jaanuari (k.a) 2019 sõlmitud abielude suhtes kohaldatakse 14. märtsi 1978. aasta Haagi konventsiooni abieluvararežiimide suhtes kohaldatava õiguse kohta.Enne 1. septembrit abiellunud abikaasade abieluvararežiimide suhtes kohaldatava õiguse määrab põhimõtteliselt abikaasade esimese ühise kodu asukoht. Selliselt määratletud õigus reguleerib kõiki abikaasade vahelisi varalisi suhteid olenemata nende varade asukohast. See ühenduskriteerium on püsiv: abikaasade esimese ühise elukoha õigust kohaldatakse terve abielu vältel isegi juhul, kui abikaasad kolivad teise riiki.
Alates 1. septembrist 1992 sõlmitud abielude suhtes kohaldatakse abikaasade vaheliste varaliste suhete osas 14. märtsi 1978. aasta Haagi konventsiooni, v.a esmase režiimi osas, mida reguleerivad jätkuvalt Prantsusmaa õigusnormid, mida kohaldatakse kohustuslike sätete alusel (tsiviilkoodeksi artiklid 212-226). Kui abikaasad ei ole enne abiellumist valikud täpsustanud, kohaldatakse põhimõtteliselt nende esimese alalise elukoha õigust. Vastupidiselt üldisele õigusele on Haagi konventsioonis sätestatud kolm juhtumit, mil kohaldatav õigus automaatselt muutub (artikli 7 lõige 2): kui abikaasad registreerivad oma elukoha oma ühises kodakondsusriigis; kui nad elavad pärast abiellumist üle 10 aasta ühes riigis; abikaasade puhul, kes ei olnud registreerinud oma alalist elukohta pärast abiellumist samas riigis (ja kelle abieluvararežiim sõltus seetõttu ühise kodakondsuse riigi õigusest) - kui nad registreerivad alalise elukohta samas riigis. Kõnealune automaatne muudatus jõustub ainult tulevikus (artikkel 8 siiski võimaldab abikaasadel tuua kõik oma varad uue õiguse reguleerimise alla, tingimusel, et see valik ei kahjusta kolmandate isikute õigusi).
Pärast Euroopa 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1103 vastuvõtmist kehtivad uued eeskirjad abieludele, mis sõlmitakse alates 29. jaanuarist 2019 ja abieludele, mis sõlmitakse enne määruse jõustumist ning milles abikaasad on valinud oma abielurežiimile alates 29. jaanuarist 2019 kohaldatava õiguse.
Kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, sätestab artikkel 26 kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks järgmised astmestatud ühendavad tegurid.
- Kohaldatakse selle riigi õigust, kus on abikaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abielu sõlmimist.
- Eeltoodu puudumise korral selle riigi õigust, mille kodanikud mõlemad abikaasad on abielu sõlmimise ajal. Seda kriteeriumi ei saa kasutada, kui abikaasadel on mitu ühist kodakondsust.
- Ühise kodakondsuse puudumise korral kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasadel on koos kõige tugevam seos abielu sõlmimise ajal.
Kui üks abikaasadest esitab vastava taotluse, võib pädev õigusasutus erandina otsustada muu riigi õiguse kohaldamise, kui pärast abielu sõlmimist esimese ühise alalise elukohariigi õigus (artikli 22 lõige 3).
1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?
Abikaasad võivad määrata oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse. Enne Haagi 14. märtsi 1978. aasta konventsiooni jõustumist (1. september 1992) koostatud abielulepingute osas oli abikaasadel täielik vabadus kohaldatavat õigust valida. Alates Haagi konventsiooni jõustumisest ja kuni 28. jaanuarini 2019, saab valiku teha ainult kolme artiklis 3 sätestatud õiguse vahel: selle riigi õigus, mille kodanik kumbki abikaasadest kohaldatava õiguse määramise ajal on; selle riigi õigus, milles kumbki abikaasadest kohaldatava õiguse määramise ajal alaliselt elab; või esimese riigi õigus, milles üks abikaasadest pärast abiellumist uue alalise elukoha registreerib. Samuti võimaldab Haagi konventsioon abikaasadel kogu või osa kinnisvara määramist vara asukoha jurisdiktsiooni alla (artikli 3 lõige 2). Haagi konventsioon nõuab, et kohaldatava õiguse valik sätestatakse selgesõnaliselt või et see tuleneks vajaliku osundusena abielulepingu sätetest (artikkel 11).Samuti võivad abikaasad muuta nende abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust abielu ajal. Sellisel juhul kohaldub Haagi konventsioon isegi abikaasadele, kes olid abielus enne selle jõustumist, tingimusel et valik tehti pärast konventsiooni jõustumist (artikkel 21). Siin on valik piiratud kahe artiklis 6 osutatud õigusega: selle riigi õigus, mille kodanik kumbki abikaasadest kohaldatava õiguse määramise ajal on, või selle riigi õigus, milles kumbki abikaasadest kohaldatava õiguse määramise ajal alaliselt elab. Haagi konventsioon võimaldab abikaasadel määrata oma kinnisvara täielikult või osaliselt asukoha jurisdiktsiooni alla (artikli 6 lõige 2). Uut seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt abiellumise kuupäevani vastavalt kolmandate isikute õigustele, kuid abikaasad võivad otsustada, et kohaldatava õiguse muudatus ja seega võimalik abieluvararežiim kehtivad üksnes tuleviku suhtes: sellisel juhul peaks neile soovitama lõpetada oma varasem abieluvararežiim. 28. oktoobri 1997. aasta seadusega 97-987 muudeti tsiviilkoodeksit, kohandades seda Haagi konventsiooni sätetele ning korraldades välisriigi õiguse kohaldamisest tulenenud abieluvararežiimi vahetamist puudutavat avaldamisnõuet.
Määruses (EL) 2016/1103 sätestatakse võimalus valida abieluvararežiimi suhtes kohaldatav õigus, milleks võib olla selle riigi õigus, mille kodakondsus on vähemalt ühel abikaasal või kus on ühe või mõlema abikaasa alaline elukoht valiku tegemise ajal (artikkel 22). Võimalus valida kohaldatavat õigust kehtib abielulepingu või kohaldatava õiguse valikut käsitleva lepingu raames üksnes alates 29. jaanuarist 2019 ning kooskõlas artiklis 23 sätestatud vorminõuetega.
Abieluvararežiimile abielu kestel kohaldatava õiguse valik mõjutab üksnes tulevikku, kui abikaasad ei lepi kokku teisiti ja see ei piira kolmandate poolte õigusi.