1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

Abikaasade isiklikke ja varalisi suhteid reguleerib selle riigi õigus, mille kodanikud abikaasad on. Kui abikaasadel on erinevate riikide kodakondsus, reguleerib nimetatud suhteid Slovaki õigus. Abieluvaralepinguid reguleerib abikaasade varalistele suhetele lepingu sõlmimise hetkel kohaldatud õigus (rahvusvahelist eraõigust ja sellega seotud menetlusõigust käsitleva seaduse paragrahv 21).

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?

Slovakkias ei ole võimalik kohaldatavat õigust valida.

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Tsiviilseadustiku kohaselt kuulub ühisvara abikaasade jagamatusse kaasomandisse, mis tähendab, et abikaasade kaasomandi osad ei ole kvantitatiivselt määratletud. Varaühisust kohaldatakse kogu materiaalsele varale (nii vallas- kui ka kinnisvarale), õigustele ja teistele omandiõigustele, mille üks abikaasa on abielu kestel omandanud, välja arvatud järgmisele varale: pärimise teel omandatud vara;

• kinke teel omandatud vara;
• vara, mis on oma olemuselt ettenähtud ainult ühe abikaasa isiklike vajaduste täitmiseks või ametitegevuseks;
• vara tagastamist käsitlevate eeskirjade alusel ühele abikaasale tagastatud vara, mis kuulus talle juba enne abielu sõlmimist või mis tagastati temale kui vara esialgse omaniku õigusjärglasele (tsiviilseadustiku paragrahv 143)

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Sellised õiguslikud eeldused puuduvad.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasad ei pea tegema varade inventuuri.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Kui nad ei ole sätestanud teisiti, võivad mõlemad abikaasad kasutada ühisvarasse kuuluvat vara.

Lisaks sellele jagavad abikaasad ühisvara, selle kasutamise või hooldamisega seotud kulutusi (tsiviilseadustiku paragrahv 144). Kui üks abikaasa on kulud kandnud oma isiklikust varast, võib ta ühisvara jagamise käigus nõuda oma kulutuste hüvitamist.

Kui abikaasad ei jõua teatud ühisvarasse kuuluva vara kasutamise või selle peale kulutava summa katmise osas kokkuleppele, võib ükskõik kumb abikaasa taotleda vaidlusküsimuse lahendamist kohtus. Varaühisusega seotud tavalisi küsimusi võib lahendada ükskõik kumb abikaasa. Tsiviilseadustikus ei ole mõiste „tavaline küsimus” määratletud, mistõttu tuleb arvesse võtta õiguspraktikat ja konkreetse juhtumi asjaolusid. Õiguspraktikas ei käsitleta tavalise küsimusena näiteks üürilepingu sõlmimist, kinnisvara ega muu väärtusliku vara omandamist ega müüki. Teistes küsimustes on vaja mõlema abikaasa nõusolekut, vastasel korral on tehing kehtetu, kui teine abikaasa või tehinguosaline selle kehtetuks tunnistab.

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Kumbki abikaasa võib teha ühisvaraga õiguslikke toiminguid ja mõlemad vastutavad solidaarselt.

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Ühisvaraga seotud õiguslikke toiminguid on õigus teha mõlemal abikaasal ja mõlemad vastutavad nende eest solidaarselt (§ 145 ods.2 OZ). Näiteks peab kumbki abikaasa maksma ühisvaraga seotud võla kogu selle ulatuses ja laenuandjal on õigus nõuda võlga sisse kummaltki abikaasalt eraldi ja mõlemalt abikaasalt koos.

Väljaspool ühisvara ulatust tegutsevad abikaasad iseseisvalt. Seadus võimaldab ühe abikaasa abielu jooksul võetud laenu andja nõuet rahuldada täitemenetluse kaudu ühisvarast. Juhul kui ühisvara hiljem jagatakse, peab kumbki abikaasa hüvitama selle osa ühisvarast, mida ta kasutas oma isiklikul otstarbel (§ 150 OZ) (vt 5.1).

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Pärast abielu sõlmimist võivad abikaasad leppida kokku õigusnormidega kindlaks määratud varaühisuse laiendamises või vähendamises.

Laiendamine tähendab seda, et abikaasad võivad kokku leppida, et ühisvara hõlmab ka tavaliselt abikaasade lahusvarasse kuuluvat vara (nt kinke või pärandi teel omandatud vara või vara, mis on saadud enne abielu sõlmimist omandatud vara asenduseks). Vähendamine tähendab seda, et abikaasad võivad kokku leppida, et teatud ühisvarasse kuuluv vara (näiteks ainult ühele abikaasale kuuluvast varast teenitud tulu, hüved ja viitlaekumised) ei ole enam osa ühisvarast.

Samuti võivad abikaasad leppida kokku vara valitsemises (tsiviilseadustiku paragrahvi 143a lõige 1), näiteks võivad nad sätestada, et ühisvara või teatud vara valitsevad mõlemad abikaasad või ainult üks neist. Kui üks abikaasa käsutab vara, mis ei kuulu ühise valitsemise alla, ei saa teine abikaasa nõuda selle käsutamise kehtetuks tunnistamist. Need varaühisuse kohustusliku ulatuse muudatused kehtivad üksnes varale, mis on omandatud pärast lepingu sõlmimist.

Abikaasad võivad leppida kokku edasilükkunud varaühisuses, mille korral varaühisust kohaldatakse alles alates abielu lõppemise päevast. Sellisel juhul ei muuda leping varaühisuse ulatust, vaid selle kohaldamisaega. Seega on abielu kestel kummalgi abikaasal ainuõigus teatud vara üle ning alles abielu lõppemise hetkel moodustub kõikidest asjadest ja õigustest ühisvara kogum, mis seejärel jagatakse.

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Eespool kirjeldatud abieluvaralepingute sõlmimiseks, muutmiseks või tühistamiseks peab tsiviilõiguse notar koostama ametliku dokumendi.

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Slovaki õigus ei luba sõlmida abielueelseid lepinguid. Abieluvaralepingu saab seega sõlmida alles pärast abiellumist. Kui leping käsitleb kinnisvara, jõustub see alles pärast selle kinnistusraamatusse registreerimist.

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Lepingut võib abielu kestel igal ajal muuta. Selleks et muudetud leping oleks kehtiv, peab selle koostama tsiviilõiguse notar ametliku dokumendina.

3.5. Kas abieluvaralepingus sisalduvatel kokkulepetel võib vastavalt teie riigi siseriiklikule õigusele olla tagasiulatuv jõud, kui abikaasad selle lepingu abielu ajal sõlmivad?

Slovakkia õigussüsteem tunnustab ainult seadusliku abielurežiimi pikendamise või vähendamise kokkuleppeid. Nendel lepingutel ei ole tagasiulatuvat mõju ja neid saab sõlmida ainult abielu ajal.

Slovakkias puudub spetsiaalne abieluvaralepingute register. Ametlike dokumentidena koostatud lepingud tuleb registreerida ametlike dokumentide notarite keskregistris, mida haldab Slovakkia Vabariigi Notarite Koda. Ametlikku dokumenti omav isik saab seda kontrollida, vaadates notarite koja veebilehelt, kas ametlik dokument on väljastatud Slovakkia Vabariigis ning mis on selle koostanud notari nimi. Ametliku dokumendi sisu ei ole kättesaadav.

4.5. Kas teie riigis saab registreerida abieluvaralepingu, mis on sõlmitud välisriigis vastavalt välisriigi seadustele? Kui jah, siis millistel tingimustel või formaalsustega?

Slovakkias ei ole abieluvararežiimide lepingute registrit.

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

Kui teisiti sätestav leping puudub, tähendab abielu lõppemine ka varaühisuse režiimi lõppu, mille tagajärjel ühisvara jagatakse (tsiviilseadustiku paragrahvi 148 lõige 1). Ühisvara jagatakse abikaasadevahelisel kokkuleppel või kohtus ühe abikaasa taotlusel. Mõlemal juhul tuleb võtta arvesse seda, et mõlemale abikaasale kuulub võrdne osa. Kummalgi abikaasal on õigus taotleda oma isiklikust varast ühisvarasse tehtud kulutuste hüvitamist ning vastupidi, kohustus maksta ühisvarasse tagasi see, mille ta on sealt oma isikliku vara tarbeks võtnud. Ühisvara jagamisel tuleb eriliselt arvesse võtta alaealiste laste huve ning lisaks sellele asjaolu, kuidas on kumbki abikaasa perekonna eest hoolt kandnud ning kuidas nad on panustanud ühisvara omandamisse ja hooldamisse. Kummagi abikaasa püüdluste määra kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ka ühiste laste ja ühise kodumajapidamise eest hoolitsemist (tsiviilseadustiku paragrahv 150).

Kui kolme aasta jooksul alates varaühisuse režiimi lõppemisest ei ole sõlmitud kokkulepet vara jagamiseks ning kumbki abikaasa ei ole taotlenud ühisvara jagamiseks kohtu otsust, eeldatakse, et ühisvarasse kuuluv vallasvara kuulub sellele abikaasale, kes kasutab seda ainuomanikuna enda, perekonna või kodumajapidamise vajaduste täitmiseks. Muu vallasvara ja kinnisvara on võrdsetes osades abikaasade kaasomandis. Sama kehtib ka abikaasade muu ühise varaga seotud õiguste, näiteks ühiste hoiuste ja nõuetega seonduvate õiguste kohta (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõige 4).

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

Varade jagamisele kehtestatud kolmeaastase tähtaja asjatu aegumine loob õigusliku eelduse, et endistel abikaasadel on võlgade osas võrdsed kohustused. Juhul kui abikaasad on kohtuväliselt või kohtumenetluse käigus jõudnud omavahelisele kokkuleppele, tasutakse abielu kestel ja abikaasade ühise valitsemise tagajärjel tekkinud võlad. See kehtib ainult abikaasade vahel, mitte kolmandate poolte suhtes. Seega on kolmandatel pooltel õigus nõuda ükskõik kummalt endiselt abikaasalt võla tagasimaksmist.

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?

Kummalgi abikaasal on õigus taotleda isiklikust varast ühisvara tarbeks tehtud kulutuste hüvitamist. See nõue tuleb täita teise abikaasa ühisvara osa arvelt.

Ühisvara jagamise käigus tuleb vara jaotada abikaasade osade suurustega proportsionaalselt. Kui ühele abikaasale määratud vara väärtus on suurem kui tema osa ühisvarast, peab ta erinevuse teisele abikaasale rahaliselt hüvitama.

Ühe abikaasa surma korral jagatakse ühisvara (kui selle kohta ei ole algatatud kohtumenetlust) pärimismenetluse teel, mida teostab kohtu volinikuna tsiviilõiguse notar.

Pärast seda, kui üleelanud abikaasa on kätte saanud oma osa ühisvarast (tavaliselt saab ta sellest pool), on tal õigus pärida ka osa surnud abikaasa pärandvarast. Kui üleelanud abikaasa pärib koos surnu järglastega (näiteks lastega), pärib ta sama suure osa kui iga laps. Kui järglasi ei ole ning üleelanud abikaasa pärib koos surnu vanematega, pärib ta vähemalt poole pärandvarast.

Ei.

Slovaki õigus ei tunnusta registreeritud ega registreerimata kooselu.

Abielulahutuse, abielu kehtetuse või selle olemasolu kindlakstegemise korral on pädevus ringkonnakohtul, kelle ringkonnas asus abikaasade viimane ühine elukoht, juhul kui vähemalt üks abikaasadest ikka veel seal elab. Kui selline kohus puudub, on pädev kostja üldkohus, selle puudumisel hageja üldkohus (tsiviilmenetluse seadustiku paragrahv 88). Üldkohus on selle ringkonna kohus, kus asub kodaniku alaline elukoht, viimase puudumisel aga selle ringkonna kohus, kus kodanik viibib.

Abikaasade ühisvara või muu vara jagamise korral pärast abielulahutust või elukoha ühise üürimise lõpetamise korral on pädevus abielulahutuse üle otsustaval kohtul. Slovaki kohtul on abieluasjades rahvusvaheline pädevus juhul, kui vähemalt üks abikaasadest on Slovakkia Vabariigi kodanik. Kui kumbki abikaasa ei ole Slovakkia Vabariigi kodanik, on Slovakkia kohtul pädevus järgmistel juhtudel:

• kui seal asub vähemalt ühe abikaasa alaline elukoht ning kohtu otsust tunnustatakse mõlema abikaasa kodakondsusriikides, või
• kui vähemalt üks abikaasa on elanud Slovakkia Vabariigis pikemat aega, või
• seoses abielu kehtetusega, kui mõlemad abikaasad seal elavad (rahvusvahelist eraõigust ja sellega seotud menetlusõigust käsitleva seaduse paragrahv 38).