Paarid Tšehhi Vabariik

Last updated on: 11.05.2022

Selle lehekülje ingliskeelset ja riigikeelset versiooni haldab vastav kontaktpunkt. Tõlkeid teistesse keeltesse tehakse ja ajakohastatakse järk-järgult. Seetõttu ei pruugi võimalikud hiljutised uuendused olla selles keeleversioonis kättesaadavad. Värskeima versiooni saamiseks vaadake ingliskeelset või riigikeelset versiooni.

1. Millist seadust kohaldatakse?

„Informace dostupné na této stránce nejsou aktuální, protože nepřihlíží ke změnám, které od 1. 1. 2014 přinesl nový občanský zákoník.“

„The information available on this webpage is not up to date because it does not take into account the changes brought by the new Civil Code as of 1 January 2014.“

„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par le nouveau Code civil à partir du 1 Janvier 2014.“

1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide/eeskirjade alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

Peamised kohaldatava õiguse kindlaksmääramist käsitlevad eeskirjad leiab rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse muudetud seadusest nr 97/1963 (seadustekogu) (edaspidi „seadus nr 97/1963 (seadustekogu)”). Seaduse nr 97/1963 (seadustekogu) paragrahvi 21 lõike 1 kohaselt kohaldatakse abikaasade varalistele (ning isiklikele) suhetele abikaasade kodakondsusriigi õigust. Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse nendele varalistele suhetele Tšehhi õigust. Seda küsimust reguleerivad ka Tšehhi Vabariigi ja endiste sotsialistlike riikide vahel sõlmitud kahepoolsed lepingud õigusabi kohta tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaasjades (nt 25. novembri 1976. aasta leping Bulgaariaga, 21. detsembri 1987. aasta leping Poolaga, 21. jaanuari 1964. aasta leping endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga), mis lähtuvad kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel peamiselt kodakondsusest. Ühist elukohta võetakse kohtualluvuse määramise kriteeriumina arvesse üksnes abikaasade erineva kodakondsuse korral. 12. augustil 1982. aastal endise Nõukogude Liiduga allkirjastatud lepingus (siduv Venemaale, Moldovale, Kõrgõzstanile ja Gruusiale) ning 12. märtsi 2003. aasta lepingus Ukrainaga on kohtualluvuse määramise kriteerium abikaasade ühine elukoht.

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)?

Kehtivate eeskirjade kohaselt ei saa abikaasad kohaldatavat õigust valida. Seaduse nr 97/1963 (seadustekogu) paragrahvi 21 lõikega 2 sätestatakse vaid, et abielulepingutele kohaldatakse lepingute sõlmimise hetkel abikaasade varalistele suhetele kehtinud õigust.

2. Kas on olemas seadusjärgne abieluvararežiim ning kui on, siis mida selles sätestatakse?

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Tšehhi Vabariigis on kohustuslik abieluvararežiim abikaasade varaühisus, mida reguleerib tsiviilseadustik (muudetud seadus nr 40/1964 (seadustekogu)).

Tsiviilseadustiku paragrahvi 143 kohaselt hõlmab abikaasade ühisvara järgmist:

ühe või mõlema abikaasa abielu kestel omandatud vara, v.a mõlema abikaasa ainuomandis olev järgnevalt loetletud vara:
- pärimise või kinke teel omandatud vara;
- vara, mille üks abikaasa on omandanud tema ainuomandis oleva vara eest;
- vara, mis on ette nähtud ühe abikaasa isiklike vajaduste täitmiseks, ning
- vara tagastamist käsitlevate õigusaktide alusel ühele abikaasale tagastatud vara, mis kuulus talle juba enne abielu või mis tagastati temale kui vara esialgse omaniku õigusjärglasele,

ühe või mõlema abikaasa abielu kestel tekkinud kohustused, välja arvatud järgmised:
- ühe abikaasa ainuomandis oleva varaga seotud kohustused, ning
- kohustused, mille üks abikaasa on võtnud ilma teise abikaasa nõusolekuta, juhul kui need on suuremad kui abikaasade rahalised vahendid.

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahviga 144 ja kui ei ole tõendatud vastupidist, eeldatakse, et abielu kestel omandatud vara ja kohustused kuuluvad abikaasade ühisvarasse.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Varade inventuuri tegemine ei ole kohustuslik. Varaühisuse kokkuleppe sõlmimisel on inventuuri tegemine siiski soovitatav, juhuks kui see lõpetatakse (abielu lõppemise tõttu).

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Mõlemad abikaasad kasutavad ja hooldavad ühiselt ühisvara hulka kuuluvat vara. Ühisvara hulka kuuluvaid varasid võivad pidevalt hallata mõlemad abikaasad (nt ühiste majapidamisküsimuste lahendamine, korrapäraste maksete tasumine, nt üür ja kommunaalteenused, toidu ja tavapäraste tarbeesemete ostmine). Teistes küsimustes on vaja mõlema abikaasa nõusolekut, vastasel korral võib tehingu tühistada (tsiviilseadustiku paragrahvi 145 lõiked 1 ja 2). Sellised tehingud nagu abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnisvara või suure väärtusega vara võõrandamine või ühisvarasse kuuluva kinnisvara hüpoteegiga koormamine ei kuulu varade pideva haldamise alla. Asjakohase tehingu saab tühistada aga üksnes juhul, kui see abikaasa, keda kõnealune tehing mõjutab, selle kehtetuse alusel vaidlustab. Kui tehingut ei vaidlustata, käsitatakse seda kehtivana (tsiviilseadustiku paragrahv 40a).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Mõlemal abikaasal on ühiselt ja üksikult seaduse kohaselt õigused ja kohustused seoses ühisvaraga, mida üks neist rakendas varade tavapärase haldamise ulatuses (tsiviilseadustiku paragrahvi 145 lõige 4).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Kui abielulepingus ei ole sätestatud teisiti, vastutavad mõlemad abikaasad ühiselt ja üksikult nende ühisvaraga seotud võlgade eest (tsiviilseadustiku paragrahvi 145 lõige 3). Abikaasad võivad viidata lepingule kolmanda poole vastu üksnes juhul, kui see isik on teadlik lepingu sisust (tsiviilseadustiku paragrahvi 143a lõige 4). Samas vastutavad mõlemad abikaasad eraldi oma isikliku varaga seotud võlgade eest.

3. Kuidas saavad abikaasad oma vara jagamise korraldada?

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abikaasad võivad oma varaühisuse ulatust laiendada või kitsendada abieluvaralepingu abil. Nad võivad varaühisuse ulatust muuta nii tulevikus omandatava vara ja tekkivate võlgade suhtes kui ka juba nende ühisvarasse kuuluva vara ja võlgade suhtes. Ka isikliku vara ja võlad võib kuulutada ühiseks (tsiviilseadustiku paragrahvi 143a lõige 1). Näiteks tähendab see, et abikaasad võivad kokku leppida, et ühe abikaasa ainuomandis olevast varast (nt kinnisvarast) saab abikaasade ühisvara. Abielu kestel saab ühisvara ulatust üksnes laiendada või kitsendada, täieliku varalahususe kehtestamine abielu kestel ei ole seaduse kohaselt lubatud. Asjad, mis moodustavad osa ühise eluaseme tavapärasest sisustusest, kuuluvad tavaliselt abikaasade ühisvarasse.

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Nimetatud lepingu koostab tsiviilõiguse notar ametliku dokumendina (tsiviilseadustiku paragrahvi 143a lõige 1).

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Lepingu võib koostada igal hetkel abielu kestel või enne selle sõlmimist. Esimesel juhul jõustub leping selle sõlmimisel, teisel juhul abielu ametliku sõlmimise hetkel. Kui lepingu ese on kinnisvara, mis kuulub juba abikaasade ühisvarasse või ainult ühele neist, tuleb esitada ka lepingu kinnistusraamatusse kandmise kirje (lepingu alusel üleantud kinnisvara omandiõigus saadakse pärast selle kandmist kinnistusraamatusse (tsiviilseadustiku paragrahvi 133 lõige 2)).

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Abikaasadel on õigus kehtivat abieluvaralepingut muuta. Muudatusi saab teha tsiviilõiguse notari koostatud ametliku dokumendiga. Varaühisuse režiimi võib muuta kohtu otsusega (ühe abikaasa taotlusel). Sellised muudatused ei tohi mõjutada võlausaldajate õigusi. Iga muudatus, mis vähendab võlausaldaja täitmisele pööratava nõude rahuldamise määra, on selle võlausaldaja suhtes kehtetu (tsiviilseadustiku paragrahvi 143a lõige 4).

3.5. Kas abieluvaralepingus sisalduvatel kokkulepetel võib vastavalt teie riigi siseriiklikule õigusele olla tagasiulatuv jõud, kui abikaasad selle lepingu abielu ajal sõlmivad?

Ei. Tsiviilseadustiku peatüki 716 lõike 1 kohaselt ei või abielulepinguid tagasiulatuvalt jõustada.

4. Kas abieluvararežiimi võib registreerida või on registreerimine kohustuslik?

4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?

Tšehhi Vabariigis on abielulepingute keskregister. See on mitteavalik elektrooniline register, mida hooldab, korraldab ja haldab Tšehhi Vabariigi Notarite Koda.

4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?

Registrisse kantakse järgmised andmed:

(tulevaste ) abikaasade nimed, perekonnanimed, sünniajad ja elukohad;
tsiviilõiguse notari nimi, perekonnanimi ja asukoht, kellele abieluvaraleping on hoiule antud;
toimiku number ja lepingu sõlmimise kuupäev;
andmete registreerimise aeg.

4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?

Juurdepääs registrisse kantud andmetele on vaid tsiviilõiguse notaril, kellele abieluvaraleping hoiule on antud, ning notarite kojal. Registrit võib teabeallikana kasutada üksnes pärast ühe abikaasa surma toimuva pärimismenetluse käigus, et saada teavet kehtiva abieluvararežiimi kohta. Kohtu poolt pärimisküsimuses kohtu volinikuna tegutsema volitatud tsiviilõiguse notari taotlusel annab Notarite Koda tsiviilõiguse notarile teavet selle kohta, kas surnud isik oli sõlminud abieluvaralepingu(d) ning missugusele tsiviilõiguse notarile see (need) hoiule on antud. Kõik eespool nimetatud andmed edastatakse tsiviilõiguse notarile (notariaati ja selle ametitegevust (notariaaltoiminguid) käsitleva seaduse nr 358/1992 (seadustekogu)) paragrahv 35c).

4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?

Registreerimisel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Registreeritakse üksnes teavitamise eesmärgil.

4.5. Kas teie riigis saab registreerida abieluvaralepingu, mis on sõlmitud välisriigis vastavalt välisriigi seadustele? Kui jah, siis millistel tingimustel või formaalsustega?

Ei. Välismaiseid abielulepinguid ei saa Tšehhi Vabariigis registreerida.

5. Millised on lahutuse tagajärjed?

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

Tšehhi õiguse kohaselt lõppeb varaühisus lahutuse või ühe abikaasa surma korral või muudel seaduses sätestatud juhtudel. Varaühisuse režiimi lõppedes jagatakse ühisvara abikaasade vahel võrdselt. Siiski tuleb varasuhte lõpetamisel eriliselt arvesse võtta alaealiste laste huve, kummagi abikaasa perekonnale pühendatud hoole kvaliteeti ning mõlema abikaasa panust nende ühisvara omandamisel ja hooldamisel. Abikaasade panuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka mõlema abikaasa rolli laste eest hoolitsemisel ja ühise elukoha hooldamisel (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõiked 2 ja 3). Samad eeskirjad kehtivad ka siis, kui abikaasade ühisvara ulatust on abieluvaralepinguga laiendatud või kitsendatud (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõige 4).

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

Mõlemad abikaasad vastutavad ühiselt ja üksikult nende ühisvaraga seotud võlgade eest (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõige 2). Kumbki abikaasa vastutab ise oma isikliku varaga seotud võlgade eest.

5.3.1. Ülejääva vara ühise jagamise korral:

Kas nõue tuleb rahuldada rahalise maksena või samaväärse varaga?
Kuidas nõude suurust hinnatakse?
Millise summa ulatuses tasutakse puudujääv osa rahalise maksega?
Millal nõue esitatakse?

Tšehhi Vabariigis puudub vara juurdekasvu tasaarvetuse režiim.

5.3.2. Muudel juhtudel (mitte ülejäägi jagamine)?
Kummalgi abikaasal on õigus nõuda hüvitist sellise summa väärtuses, mis ta on ühisvara peale oma isiklikust varast kulutanud, ning kohustus maksta hüvitist sellise summa väärtuses, mis ta on ühisvarast oma isikliku vara tarbeks võtnud (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõige 2). Seadusega ei sätesta konkreetselt, kas nõue tuleb rahuldada rahaliste või mitterahaliste vahendite abil.

6. Mis juhtub surma korral?

7. Kas teie siseriiklikus seadusandluses nähakse ette eraldi abieluvararežiim erinevast rahvusest abikaasadele?

8. Milliseid sätteid kohaldatakse vara suhtes registreeritud partnerluse puhul ja registreerimata partnerluse puhul?

9. Milline on pädev asutus vaidluste ja muude juriidiliste küsimuste korral?