„Informace dostupné na této stránce nejsou aktuální, protože nepřihlíží ke změnám, které od 1. 1. 2014 přinesl nový občanský zákoník.“
„The information available on this webpage is not up to date because it does not take into account the changes brought by the new Civil Code as of 1 January 2014.“
„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par le nouveau Code civil à partir du 1 Janvier 2014.“
2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?
Tšehhi Vabariigis on kohustuslik abieluvararežiim abikaasade varaühisus, mida reguleerib tsiviilseadustik (
muudetud seadus nr 40/1964 (seadustekogu)).
Tsiviilseadustiku paragrahvi 143 kohaselt hõlmab abikaasade ühisvara järgmist:
- ühe või mõlema abikaasa abielu kestel omandatud vara, v.a mõlema abikaasa ainuomandis olev järgnevalt loetletud vara:
- pärimise või kinke teel omandatud vara;
- vara, mille üks abikaasa on omandanud tema ainuomandis oleva vara eest;
- vara, mis on ette nähtud ühe abikaasa isiklike vajaduste täitmiseks, ning
- vara tagastamist käsitlevate õigusaktide alusel ühele abikaasale tagastatud vara, mis kuulus talle juba enne abielu või mis tagastati temale kui vara esialgse omaniku õigusjärglasele,
- ühe või mõlema abikaasa abielu kestel tekkinud kohustused, välja arvatud järgmised:
- ühe abikaasa ainuomandis oleva varaga seotud kohustused, ning
- kohustused, mille üks abikaasa on võtnud ilma teise abikaasa nõusolekuta, juhul kui need on suuremad kui abikaasade rahalised vahendid.
2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?
Kooskõlas
tsiviilseadustiku paragrahviga 144 ja kui ei ole tõendatud vastupidist, eeldatakse, et abielu kestel omandatud vara ja kohustused kuuluvad abikaasade ühisvarasse.
2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?
Varade inventuuri tegemine ei ole kohustuslik. Varaühisuse kokkuleppe sõlmimisel on inventuuri tegemine siiski soovitatav, juhuks kui see lõpetatakse (abielu lõppemise tõttu).
2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?
Mõlemad abikaasad kasutavad ja hooldavad ühiselt ühisvara hulka kuuluvat vara. Ühisvara hulka kuuluvaid varasid võivad pidevalt hallata mõlemad abikaasad (nt ühiste majapidamisküsimuste lahendamine, korrapäraste maksete tasumine, nt üür ja kommunaalteenused, toidu ja tavapäraste tarbeesemete ostmine). Teistes küsimustes on vaja mõlema abikaasa nõusolekut, vastasel korral võib tehingu tühistada (
tsiviilseadustiku paragrahvi 145 lõiked 1 ja 2). Sellised tehingud nagu abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnisvara või suure väärtusega vara võõrandamine või ühisvarasse kuuluva kinnisvara hüpoteegiga koormamine ei kuulu varade pideva haldamise alla. Asjakohase tehingu saab tühistada aga üksnes juhul, kui see abikaasa, keda kõnealune tehing mõjutab, selle kehtetuse alusel vaidlustab. Kui tehingut ei vaidlustata, käsitatakse seda kehtivana (
tsiviilseadustiku paragrahv 40a).
2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?
Mõlemal abikaasal on ühiselt ja üksikult seaduse kohaselt õigused ja kohustused seoses ühisvaraga, mida üks neist rakendas varade tavapärase haldamise ulatuses (
tsiviilseadustiku paragrahvi 145 lõige 4).
2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?
Kui abielulepingus ei ole sätestatud teisiti, vastutavad mõlemad abikaasad ühiselt ja üksikult nende ühisvaraga seotud võlgade eest (
tsiviilseadustiku paragrahvi 145 lõige 3). Abikaasad võivad viidata lepingule kolmanda poole vastu üksnes juhul, kui see isik on teadlik lepingu sisust (
tsiviilseadustiku paragrahvi 143a lõige 4). Samas vastutavad mõlemad abikaasad eraldi oma isikliku varaga seotud võlgade eest.