1.1. Millist seadust kohaldatakse abielupaari vara suhtes? Milliste kriteeriumide alusel kohaldatav seadus valitakse? Milliseid rahvusvahelisi konventsioone tuleb teatud riikide suhtes järgida?

Abikaasade abielu jooksul omandatud vara puhul on tegemist ühisvaraga, isegi kui ühel abikaasadest puudub eraldiseisev sissetulek, olgu see siis õpingute, majapidamise eest hoolitsemise, laste kasvatamise vms tõttu, välja arvatud juhul, kui abielulepingus või seaduses on sätestatud teisiti.

Kõik abielu jooksul omandatud asjad loetakse abikaasade ühisvara hulka, välja arvatud isiklikud tarbeesemed ja Ukraina perekonnaseaduse artiklis 57 sätestatud erandid.

Nimetatud eeldus on sätestatud Ukraina tsiviilseadustiku artiklis 368 ja Ukraina perekonnaseaduse artiklis 60. Kehtivas Ukraina õiguses järgitakse põhimõtet „abielu tagajärgede ainulaadne staatus“, mille kohaselt kohaldatakse kõigile abikaasade vahelistele juriidilistele suhetele (isiklikud ja abielusuhted) abielu üldmõjude staatust. Nimetatud säte sisaldub eelkõige Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 1981. aasta soovituses abikaasade õiguste kohta majapidamise eest hoolitsemisel ja perekondliku eluaseme kasutamisel.

Ukraina ratifitseeris 1993. aastal Minskis konventsiooni õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, pere- ja kriminaalasjades (http://zakon3.rada.gov.ua/laws/show/997_009).

Samuti on Ukraina allkirjastanud selliste riikidega nagu

• Leedu (http://zakon3.rada.gov.ua/laws/show/440_002),
• Usbekistan (http://zakon3.rada.gov.ua/laws/show/860_013), 
• Soome (http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/246_008) ja 
• Albaania (http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/246_008) pereasjades õigusabi lepingu, millega reguleeritakse abikaasade vahelisi varaküsimusi.

Oluline on rõhutada, et abikaasadel on õigus keelduda seadusega ette nähtud abieluvararežiimi üldeeskirjadest, sõlmides omavahel abieluvaralepingu.

1.2. Kas abikaasad saavad kohaldatava seaduse ise valida? Kui jah, siis millistest põhimõtetest tuleb valikul lähtuda (nt. võimalikud kohaldatavad seadused, ametlikud nõuded, tagasiulatuvus)? 

Ukraina perekonnaseaduse artiklis 63 on sätestatud, et abikaasadel on võrdsed õigused neile varaühisuse põhimõtete alusel kuuluvat vara omada, kasutada ja käsutada, kui abieluvaralepingus ei ole sätestatud teisiti.

Vastavalt Ukraina rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklitele 59 ja 61 võivad abikaasad abieluvararežiimi tagajärgede reguleerimiseks valida kas ühele abikaasale kohaldatava õiguse kohaldamise või selle riigi õiguse kohaldamise, kus on ühe abikaasa alaline elukoht, või kinnisasjade puhul selle riigi õiguse kohaldamise, kus vara asub.

2.1.  Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millise vara on ühisvara osa? Millise vara kuulub abikaasade lahusvara hulka?

Abieluvararežiim on määratletud Ukraina perekonnaseaduses.
Riiklik õiguspraktika on samuti kooskõlas konventsiooniga  õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, pere- ja kriminaalasjades (http://zakon3.rada.gov.ua/laws/show/997_009) ning rahvusvaheliste õigusabi lepingutega pereasjades, mis on allkirjastatud

• Leedu (http://zakon3.rada.gov.ua/laws/show/440_002),
• Usbekistani (http://zakon3.rada.gov.ua/laws/show/860_013), 
• Soome (http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/246_008)
• ja Albaaniaga (http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/246_008).

Ukraina perekonnaseaduse artiklis 61 on sätestatud, et abikaasade ühisvara esemeks võib olla kogu vara, välja arvatud tsiviilkasutusest välja arvatud vara.

Abikaasade ühisvara ese on palk, pension, väärtpaberid ja muud ühe abikaasa sissetulekud.

Kui üks abikaasadest on allkirjastanud pere huvides lepingu, on nimetatud lepingu alusel saadud raha, muu vara, sealhulgas honorarid ja tulu, ühisvara ese.

Abielu jooksul ühe abikaasa poolt soetatud kutsealaseks tegevuseks mõeldud esemed (muusikainstrumendid, kontoriinventar, meditsiiniseadmed jms) kuuluvad ühisvara hulka.

Käesoleva seaduse artiklis 57 sätestatakse vara, mis on ühe abikaasa lahusvara, eelkõige: 

• 1) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist;
• 2) esemed, mille abikaasa omandas abielu kestel kinkelepingu alusel või pärimise teel;
• 3) esemed, mille abikaasa omandas abielu kestel isiklikult talle kuuluvate vahenditega;
• 4) eluase, mille abikaasa omandas abielu kestel pärast selle erastamist kooskõlas Ukraina seadusega riigi eluasemefondi erastamise kohta;
• 5) erastamise teel saadud maa või pärast riigimaa, kolhooside,  asutuste ja organisatsioonide erastamist saadud maa või riigi- ja kommunaalmaast vastavalt Ukraina maaseadustikule määratletud vaba erastamise normide piirides erastamise teel saadud maa, mille abikaasa omandas ja mida ta kasutas abielu kestel.

Lahusvara on samuti:

• isiklikud tarbeesemed, sealhulgas ehted, isegi kui ehted on omandatud abikaasade ühise raha eest;
• auhind võitasu, mis on saadud isiklike saavutuste eest (kohus võib tunnistada teise abikaasa õigust osale nimetatud auhinnast või tasust, kui on tõendatud, et tema tegevus on aidanud auhinna või tasu saamisele kaasa (majapidamise eest hoolitsemine, laste harimine jms));
• raha, mis on saadud ühele abikaasale kuuluva vara kaotuse (kahjude) kompensatsiooniks ning mittevaralise kahju hüvituseks;
• kohustusliku ja vabatahtliku isikukindlustuse kindlustushüvitised, kui kindlustusmaksed on tasutud iga abikaasa isiklikest vahenditest.

De facto abielusuhete katkemise korral võib kohus tunnistada lahuselu ajal soetatud kummagi abikaasa vara tema lahusvaraks.

Kui lisaks ühisvarale on vara omandamiseks investeeritud ühele abikaasale kuuluid rahalisi vahendeid, kuulub selle abikaasa lahusvarasse tema sissemaksele vastav osa omandatud varast.

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Ukraina perekonnaseaduse artiklis 70 on sätestatud, et abikaasade ühisomandisse kuuluva vara jagamisel jagatakse see võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti või kui abieluvaralepingus ei ole sätestatud teisiti.

Kui varade jagamise üle vaieldakse, võib kohus kalduda võrdsete osade põhimõttest kõrvale oluliste asjaolude korral, eelkõige, kui üks abikaasadest ei osalenud perekonna rahalises ülalpidamises või kui ta oli perekonna kahjuks abikaasade ühisvara varjanud, hävitanud, kahjustanud või kulutanud.

Kohtu otsusega võib ühe abikaasa vara osa suurendada, kui ta elab koos lastega või täiskasvanud puuetega lastega, kui nende ülalpidamiseks saadav summa ei ole piisav, et tagada nende füüsilist ja vaimset arengut ja ravi.

Abikaasade ühisvara võib jagada poolte kokkuleppel, sõlmides selleks lepingu abikaasade ühisvara jagamiseks või tehes seda kohtus. Ukrainas on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt tõusnud abikaasade ühisvara jagamine lepingu abil ja ilma kohtumenetluseta, mis aitab lahendada lahkhelid ja võtta maksimaalselt arvesse mõlema abikaasa huvisid.

Abikaasade ühisvara saab jagada nii registreeritud abielu jooksul kui ka pärast selle lahutamist. Abikaasade (eksabikaasade) ühisvara jagamise kokkuleppe notariaalne tõestamine on kohustuslik. 

Lisaks peab notar päritava vara kohta pärimistunnistuse väljastamisel selgitama välja, kas päritav vara on osa abikaasade (eksabikaasade) ühisvarast. Kui vara kuulub abikaasade (eksabikaasade) ühisvara hulka, kellest üks on surnud, väljastab notar selle vara osa kohta omandiõigustunnistuse elusolevale abikaasale.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

See ei ole kohustuslik. Vara inventari ja hindamist võib nõuda ainult vara jagamisel abikaasade vahel või kohtu taotlusel, et lahendada vaidlus ühisvara üle.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Ukraina perekonnaseaduse artiklites 65 ja 67 on sätestatud, et abikaasad käsutavad ühisvara esemeks olevat vara vastastikusel kokkuleppel. 

Kui üks abikaasadest sõlmib lepingu, käsitletakse seda teise teise abikaasa nõusolekul tehtud tegevusena. Abikaasal on õigus pöörduda kohtusse, et teise abikaasa poolt ilma tema nõuolekuta sõlmitud leping tunnistataks tühiseks, kui nimetatud leping ületab koduse suunitlusega väikelepingu piirid. Notariaalset tõestust ja (või) riikliku registreerimist nõudva lepingu sõlmimiseks ning ühe abikaasa väärtuslikku vara käsitleva lepingu sõlmimiseks peab teise abikaasa nõusolek olema esitatud kirjalikult.

Kui antakse nõusolek notariaalset tõestamist ja (või) riikliku registreerimist nõudva lepingu sõlmimiseks, peab nõusolek olema notariaalselt kinnitatud. Nimetatud nõusolek esitatakse taotluse vormis, millel on ühe abikaasa allkirja ehtsus notariaalselt kinnitatud.

Ühe abikaasa poolt perekonna huvides sõlmitud lepinguga kaasnevad kohustused teise abikaasa jaoks, kui lepingu alusel saadud vara kasutatakse perekonna huvides. Ühel abikaasal on õigus sõlmida oma osa kohta ühisvarast müügi-, vahetus-, kinke-, eluaegse ülalpidamise (hoolduse) või pandileping kolmanda isikuga alles pärast selle osa kindlaksmääramist ja mitterahalist eraldamist või vara kasutamise korra kindlaksmääramist.

Abikaasadel on õigus kontrollida oma osa ühisvaras enne, kui see määratakse kindlaks ja eraldatakse mitterahaliselt.

Ukraina tsiviilseadustiku artikli 369 teise osa ja Ukraina perekonnaseaduse artikli 65 kohaselt käsitletakse seda, kui üks abikaasadest sõlmib lepingu ühisvara käsutamiseks, teise teise abikaasa nõusolekul tehtud tegevusena.

Sellest hoolimata saab olla asjaolu, et üks abikaasadest sõlmib ühisvara käsutamise kohta lepingu teise abikaasa nõusolekuta, nimetatud lepingu tühiseks tunnistamise põhjuseks ainult juhul, kui kohus leiab, et ühisvara käsutamise kohta lepingu sõlminud abikaasa ja kolmas isik – sellise lepingu vastaspool – tegutsesid pahauskselt, eelkõige, kui kolmas isik teadis või kui tal polnud juhtumi asjaolude põhjal võimalik eirata, et vara kuulub abikaasade ühisvarasse ja et lepingu sõlminud abikaasa ei ole saanud selleks teise abikaasa nõusolekut. 

Ukraina kõrgeim kohus leiab, et ühe abikaasa nõusoleku puudumist ühisvara võõrandamisel ei saa iseenesest lugeda lepingu tühiseks tunnistamise põhjuseks – sellisel juhul on teisel abikaasal õigus saada oma osa väärtuse eest hüvitist.

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Kui üks abikaasadest sõlmib lepinguid, käsitletakse seda teise teise abikaasa nõusolekul tehtud tegevusena. Abikaasal on õigus pöörduda kohtusse, et teise abikaasa poolt ilma tema nõuolekuta sõlmitud leping tunnistataks tühiseks, kui nimetatud leping ületab koduse suunitlusega väikelepingu piirid.

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Mõlemad abikaasad vastutavad isiklikult oma võlgade eest, välja arvatud juhul, kui käenduslepingus või abieluvaralepingus on sätestatud teisiti.

Ukraina tsiviilseadustiku artikli 1054 esimese osa kohaselt on laenuleping tehing, mille eesmärk on saada rahaliste vahendite omandiõigus ja mis ei too kaasa kohustusi teise abikaasa jaoks, vaid ainult laenuvõtja kui lepingupoole jaoks.

Laenulepingu allkirjastamine ühe abikaasa poolt ei tohiks tuua kaasa teisele abikaasale vastutust, välja arvatud juhul, kui ta on allkirjastanud käenduslepingu.

Ukrainas kehtiv õiguspraktika näeb ette, et ühe abikaasaga laenulepingu sõlmimisel tuleb samal ajal sõlmida teise abikaasaga käendusleping.

Vastavalt Ukraina tsiviilseadustiku artiklile 553 tagab käendaja võlgniku kohustuste täitmise võlgniku võlausaldaja eest. Käendaja vastutab võlausaldaja ees võlgniku kohustuste rikkumise eest. Teisisõnu on käendus viis, et tagada kohustuste (üldiselt rahalised kohustused) täitmine, mitte tehing, mille eesmärk on käsutada käendajale kuuluvat vara. Käenduslepingust tulenevad kohustused ainult lepingu pooltele.

Oluline on pöörata tähelepanu tsiviilseadustiku artikli 578 sätetele, mille kohaselt võib ühisvara pantida ainult kõigi kaasomanike nõusolekul. Seega ei too laenulepingu allkirjastamine ühe abikaasa poolt kaasa vastutust teisele abikaasale, välja arvatud juhul, kui samal ajal allkirjastatakse käendusleping.

Sissenõudmine on lubatud ainult vara korral, mis ei ole tsiviilkasutusest välja arvatud vara, samuti abikaasade ühisomandis oleva kõigi kaasomanike nõusolekul panditud (hüpoteek) vara korral.

Võlgade sissenõudmist ühe abikaasa kohustuste tõttu saab rakendada ainult tema isiklikule varale ja tema osale ühisvarast, mis on talle mitterahaliselt eraldatud.

Võlgade sissenõudmist võib rakendada vara juurdekasvu tasaarvestuse korral, kui kohus leiab, et üks abikaasa sõlmis lepingu perekonna huvides ja kogu lepingu alusel saadud vara kasutati perekonna vajaduste rahuldamiseks.

Kui tegemist on ühe abikaasa süüteost tuleneva kahju hüvitamisega, võib trahv hõlmata abielu kestel omandatud ühisvara, kui kohus leiab, et see vara on omandatud süüteo tulemusena saadud raha eest.

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Ukraina perekonnaseaduse artiklites 93 ja 97 on sätestatud, et abikaasad või abielluda kavatsevad isikud võivad sõlmida abieluvaralepingu, millega reguleeritakse nendevahelisi varasuhteid ning määratakse kindlaks abieluvararežiim ja nende kohustused. Abieluvaralepingu alusel ei saa viia kinnisasju ja muud vara, mis tuleb riiklikult registreerida, ei üle ühe abikaasa omandisse.

Abieluvaralepingus võib samuti määrata kindlaks abikaasade kui vanemate varalised kohustused ja vastutuse.

Abieluvaralepingus võib sätestada vara, mille üks abikaasa viib pere ühisvara alla, samuti abielu jooksul kingina saadud vara suhtes kehtiva õigusliku korra.

Lepingu pooled võivad leppida kokku, et abielu kestel omandatud vara loetakse osaliselt ühisvaraks või isiklikuks eraomandiks. Samuti võivad pooled leppida kokku võimaliku vara jagamise korra, sealhulgas lahutuse korral. Pooltel on õigus lisada abieluvaralepingusse abieluvararežiimi kohta mis tahes muid sätteid, kui need ei ole vastuolus ühiskonna moraalipõhimõtetega.

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Abieluvaralepingu notariaalne tõestamine on kohustuslik. Kui seadusest tulenevat notariaalse tõestamise nõuet ei järgita, on selline leping tühine.

Abikaasad peavad teavitama pädevaid asutusi abieluvaralepingu olemasolust, et lepingut abikaasade õiguste teostamisel arvesse võtta. Ukrainas ei ole veel olemas ühtset abieluvaralepingute e-registrit.

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Enne abiellumist sõlmitud abieluvaraleping jõustub abielu registreerimise päeval ja pärast abiellumist sõlmitud abieluvaraleping jõustub lepingu notariaalse tõestamise päeval, mis peab olema kirjas lepingu tekstis.

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Abieluvaraleping võib sisaldada sätteid lepingu tingimuste muutmise korra kohta. Abieluvaralepingu tingimuste ühepoolne muutmine või ühepoolne keeldumine abieluvaralepingust ei ole lubatud. Abikaasad saavad abieluvaralepingut muuta ainult asjakohase lepinguga, mille notariaalne tõestamine on kohustuslik.

3.5. Kas abieluvaralepingul saab teie riigi õiguse kohaselt olla tagasiulatuv mõju, kui abikaasad sõlmivad selle abielu jooksul?

Ukraina õigus ei sisalda selleteemalisi keelde ega otseseid viiteid. Vastavalt Ukraina perekonnaseaduse artiklile 100 võivad abikaasad abieluvaralepingut muuta. Abieluvaralepingu muutmise leping tuleb notariaalselt tõestada.

Ukraina Justiitsministeeriumi korralduses Ukraina notarite poolt notariaalsete toimingute tegemise korra kinnitamise kohta sätestatakse, et abieluvaraleping võib sisaldada sätteid selle tingimuste muutmise korra kohta. Abieluvaralepingu tingimuste ühepoolne muutmine ja lepingust ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Abikaasad võivad abieluvaralepingut muuta, sõlmides selleks asjakohase lepingu, mille notariaalne tõestamine on kohustuslik (5. peatüki artikli 2 lõige 6 ).

Eespool toodust tulenevalt võib abielu kestel sõlmitud abieluvaralepingu mõju abikaasade kokkuleppel laieneda eelnevalt tekkinud suhetele – alates abielu registreerimise hetkest või mingist hetkest pärast abielu registreerimist –, kuid lepingu notariaalne tõestamine on kohustuslik.

Ukrainas on abieluvaralepingu notariaalne tõestamine kohustuslik, kuid seda ei registreerita riiklikult.

Abieluvararežiimi ei registreerita eraldi. Omandiõigus ja muud kinnisasjadega seotud asjaõigused, nende päritolu, ülekandmine ja lõppemine tuleb riiklikult registreerida vastavalt Ukraina tsiviilseadustiku artikli 182 esimesele osale. Kinnisvaraõiguste riiklik registreerimine on avalik ja toimub riiklikus elektroonilises õiguste registris.

Ukraina notarid on riiklikud registripidajad, kellel on õigus sellist omandiõiguse registreerimist läbi viia. Sellest tulenevalt märgitakse kinnisasjade omandiõiguse riiklikul registreerimisel kaasomandi puhul ära omandi liik.

Abikaasade ühisvara või ühe abikaasa isikliku vara õiguslik režiim määratakse ammendavalt, võttes arvesse omandiõiguste omandamise õiguslikku alust ja nende riiklikku registreerimist, seadust ja seda, kas abieluvaraleping on olemas või puudub.

4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?

Abikaasad peavad teavitama pädevaid asutusi abieluvaralepingu olemasolust, et lepingut abikaasade õiguste teostamisel arvesse võtta. Ukrainas ei ole veel olemas ühtset abieluvaralepingute e-registrit.

4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?

4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?

4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)? 

4.5. Kas välisriigis välisriigi õiguse kohaselt sõlmitud abieluvaralepingut saab teie riigis registreerida? Kui jah, siis milliseid tingimusi või formaalsusi tuleb täita?

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)? 

Vastavalt Ukraina perekonnaseaduse artiklile 68 ei lõpeta abielu lahutamine abielu kestel omandatud vara kaasomandisse kuulumist. 

Pärast abielu lahutamist toimub ühisomandisse kuuluvad vara jagamine ainult abikaasade vastastikusel kokkuleppel. 

Ühel abikaasal on õigus eraldada talle kuuluv ühisvara osa olenemata abielu lahutamisest.

Abikaasadel on õigus jagada vara vastastikuse kokkuleppe põhjal.

Leping elamu, korteri või muude kinnisasjade jagamiseks ning kinnisasjade ühe abikaasa omandisse andmiseks tuleb notariaalselt tõestada.

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

Pärast lahutust/lahuselu vastutab tasumata võlgade eest abikaasa, kes oli võlgnik enne lahutust, kui ei sõlmitud käenduslepingut või abieluvaralepingus ei olnud sätestatud teisiti.

Ühe abikaasa kohustustest tulenevat trahvi tohib rakendada ainult tema isiklikule varale ja tema osale ühisvarast, mis on talle mitterahaliselt eraldatud.

Sissenõudmist võib rakendada abikaasade ühisvarale, kui kohus leiab, et üks abikaasa sõlmis lepingu perekonna huvides ja kogu lepingu alusel saadakse vara kasutati perekonna vajaduste rahuldamiseks.

Kui tegemist on ühe abikaasa süüteost tuleneva kahju hüvitamisega, võib trahv hõlmata abielu kestel omandatud vara, kui kohtuotsuses järeldati, et see vara on omandatud süüteo tulemusena saadud rahaliste vahendite eest.

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist? 

5.3.1. Ülejääva vara ühise jagamise korral:
- Kas nõue tuleb rahuldada rahalise maksena või samaväärse varaga?
- Kuidas nõude suurust hinnatakse?
- Millise summa ulatuses tasutakse puudujääv osa rahalise maksega?
- Millal nõue esitatakse?

5.3.2. Muudel juhtudel (mitte ülejäägi jagamine)?
Vastavalt Ukraina perekonnaseaduse artiklile 71 jagatakse ühisvara abikaasade vahel mitterahaliselt.

Kui abikaasad ei ole vara jagamisega nõus, saab vaidluse lahendada kohtus. Sellisel juhul võtab kohus arvesse mõlema abikaasa ja laste huve ning muid olulisi asjaolusid.

Jagamatud asjad määratakse ühele abikaasadest, kui nendevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Kutsealaseks tegevuseks mõeldud asjad määratakse sellele abikaasale, kes neid oma kutsetegevuses kasutab. Sellise vara väärtust arvestatakse teisele abikaasale muu vara omistamisel.

Rahalise hüvitise maksmine ühele abikaasale tema osa asemel kaasomandist, sealhulgas eluase, korter, maatükk, on lubatud vaid tema nõusolekul.

Rahalise hüvitise maksmine ühele abikaasadest on võimalik tingimusel, et teine abikaasa on kandnud eelnevalt vastava summa kohtu deposiitkontole.

Kui muust arestimisele kuuluvast varast ei piisa võla katmiseks, võib kaasomandis oleva vara kaasomaniku võlausaldaja taotleda kohtult kaasomandi mitterahaliste osade omistamist talle, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

Kui abikaasade vahelist abielu ei lahutata, ei kohaldata abikaasade ühisvara jagamise nõuete suhtes aegumist.

Pärast abielu lahutamist esitatud varade jagamise nõudele kohaldatakse aegumistähtaega kolm aastat. 

Aegumistähtaja arvutamisel võetakse aluseks kuupäev, kui üks abikaasadest sai teada või võis saada teada oma omandiõiguste rikkumisest.

Üldiselt on kogu abikaasade vara ühisvara ja ühe abikaasa surma puhul kuulub pool sellest varast elusolevale abikaasale ja teine pool läheb pärimisele.

Notar võib avada pärijate taotlusel pärimistoimiku.

Pärandi teise poole pärijateks võivad olla testamendis või seaduses märgitud isikud. Elusolev abikaasa, kes elab koos surnud isiku laste või vanematega, on seaduse kohaselt pärijate järjekorras esimene. Kogu pärandvara jagatakse pärijate vahel võrdsetes osades.

Kui abikaasad on koostanud ühise testamendi, saab kogu nende ühisvarast elusoleva abikaasa vara. Nimetatud vara läheb ühises testamendis nimetatud pärijatele üle alles pärast elusoleva abikaasa surma.

Ukrainas ei ole erinevast rahvusest abikaasadele olemas eraldi abieluvararežiimi.

Siiski võib seadusega sätestada üldiseid piiranguid teatavate varakategooriate kohta. Näiteks ei saa välismaalased omada põllumajandusmaad. Kui nimetatud maa on võetud pärandina vastu vastavalt Ukraina maaseadustiku artiklile 80, kuulub see aasta jooksul võõrandamisele.  

Abielupaarid, kes ei ole Ukraina kodanikud, ei ole õigust omada põllumajandusmaad.

Kehtivas Ukraina õiguses puudub registreeritud ja registreerimata partnerluse määratlus.

Abieluasjadega seotud vaidlused jäävad kohtute pädevusse (tsiviilmenetlusseadustiku artikkel 15).

Kui tegemist on vaidlustamata kohtualluvusega, eelkõige notariaalselt tõestatud lepingu puhul, on sissenõudmine võimalik notari täitedokumendi alusel.

Kui abikaasad on Ukraina territooriumil elavad Ukraina kodanikud, kuuluvad vaidlused eranditult Ukraina kohtute jurisdiktsiooni alla.

Kui üks abikaasadest on välismaalane, tegelevad Ukrainas asuvate kinnisasjade jagamist käsitlevate vaidlustega ainult Ukraina kohtud, sama kehtib pärimise puhul, kui testaator on Ukraina kodanik, kelle elukoht on Ukrainas.